Jõhvi riigigümnaasium ahvatleb kaugemaltki tulijaid

Teabepäeval täitsid õpilased ankeedi, et kooli sisu loomisel saaks arvestada nende soove ja vajadusi. Foto: Peeter Lilleväli

Läinud laupäeval kogunes Jõhvi loodava riigigümnaasiumi teabepäevale üle saja huvilise kogu maakonnast, aga ka näiteks Rakverest ja Haapsalust.

Enamik kohaletulnutest olid Jõhvi noored, kes lõpetavad sel suvel põhikooli. "Palju oli noori ka Kohtla-Järvelt, samuti mujalt maakonnast. Kuigi väljapoole seekord rekaami ei teinud, tuldi isegi Rakverest, Haapsalust ja Noarootsist," rääkis loodava riigigümnaasiumi direktor Tarmo Valgepea.

Ta arvas, et kui mõnes kohas uuele gümnaasiumile vastu ei töötataks, olnuks osalejaid veelgi rohkem.

"Mul oli suur üllatus saada nii vanematelt kui õpilastelt infot, et mõnes koolis, selle asemel et aidata lastel valikuid teha, öeldakse, et ärge minge sinna gümnaasiumisse, see on jama! Eeldasin, et haridusasutustes töötavad inimesed ei lasku nii madalale. Nad peaksid näitama maailma kogu tema mitmekesisuses, mitte panema noortele silmaklappe pähe," märkis ta.

Lisaks Valgepeale asutusid Jõhvi vallamajas huviliste ette partnerettevõtete Eesti Energia, VKG ja Eastman Specialties esindajad. Ettekandjad olid ka Tallinna ülikooli kasvatusteaduste instituudist ja Aasia uuringute osakonnast ning Eesti disainikeskusest, kellega samuti soovitakse kooli sisu loomisel koostööd teha.

"Ettekanded olid teabepäeval siiski boonuseks. Kõige tähtsam oli, et õpilased täitsid ankeedi, mille eesmärk oli saada tagasisidet kooli kujundamiseks. Vastustest saame infot õpilaste erisuste kohta, et võimalikult palju arvestada nende soove ja vajadusi ning kujundada selle põhjal kooli õppekavasid ja kultuuri," märkis Valgepea.

 Õhtuni avatud

Kooli juhtkond vestles päeva jooksul ligemale 70 õpilasega. Direktori sõnul võtab ankeetides sisalduva info töötlemine aega, aga juba vastuseid sirvides koorus välja huvitavaid asju.

Näiteks avaldas mitu õpilast soovi õppida rootsi keelt. Samuti selgus, et osa tahaks tõsiselt tegelda väitlemisega. Mõned mainisid huvi rahvusvahelise koostöö ja õpilasvahetuse vastu. "Selleks ongi tööle võetud õppearendusjuht. Osa tema tööst on kontaktide loomine ja välissuhtlus," selgitas Valgepea.

Teabepäeval sai teada, et kaugemalt tulijatele pakutakse majutus- ja transporditoetust, õppetunni pikkus hakkab olema 75 minutit, et jõuaks süveneda, ning lõunapausi kestuseks on kavandatud 30-45 minutit, et oleks võimalus ka leiba luusse lasta. Soovijatele pakutakse tasuta tuge eesti keele õppeks.

"Kooli uksed hakkavad lahti olema kuni kella üheksani õhtul, sest ei õpita ainult tundide ajal. Miks peaksid noored õhtuti Selveri parklas kokku saama?" arutles Valgepea.

Kontrollivad maailma

Loodav gümnaasium hakkab pakkuma klassikaliselt reaal- ja loodusainete, humanitaar- ning sotsiaalainete õppesuunda. Kokkuleppel ettevõtjatega ja kohalikku eripära arvestades lülitatakse loodusainete valikainete sekka sellised, mis valmistavad ette inseneriõpinguteks.

"Mäeinseneride keskmine vanus on 49 aastat," põhjendas Eesti Energia Kaevanduste järelkasvu projektijuht Riine Urbala, miks vajatakse noori spetsialiste ja ollakse valmis panustama sellesse, et loodavas gümnaasiumis oleks õpe võimalikult huvitav ja interaktiivne.

Viru Keemia Grupi tehnikaosakonna juhataja Marti Viirmäe kõneles õpilastele ja lastevanematele maailmas valitsevatest trendidest.

"Kui inimene teeb valiku, oleks hea, kui see on kooskõlas megatrendidega. Üks megatrend on automatiseerimine. Tootmine kolib Hiinast tagasi, sest see automatiseeritakse. Robotite taga on insenerid, kes hakkavad maailma kontrollima, ja reaalsuund üldiselt on valik kümnesse."

Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse haridusspetsialist Maarja Hallik rõõmustas, et Jõhvi riigigümnaasium nõustus olema haridusuuenduste katselaboriks. Tema hinnangul on teadmiste kõrval oluline ka inimeseks kasvamine. "Pean silmas vastuste otsimist küsimustele, mida tähendab olla maailma kodanik ja Eesti kodanik, kes ma olen ja kus on minu koht, mida ma suudan ja tahan teha."

Hallik lootis, et Jõhvi riigigümnaasiumis saadav haridus on reaalse mõjuga ja selle kooli lõpetajad on tulevased Eesti juhid, poliitikud ja ettevõtjad, kes väärtustavad ennast ja teisi.

Loodav kool hakkab 1. juulist kandma nime Jõhvi gümnaasium, kui praegune Jõhvi gümnaasium reorganiseeritakse põhikooliks.