"Oodata kirja Tšaikovskilt ja mäluda sel ajal nagu lehm?!"

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Baleriin Lichtfeldt sopsutas happening'i korras ning "Luikede järve" saatel oma "tiibu" ning liipas ballisaalis ringi, illustreerides vägagi piltlikult seda tragikoomikat, mis peitub Kukruse mõisa selle suve lavastuses.
Baleriin Lichtfeldt sopsutas happening'i korras ning "Luikede järve" saatel oma "tiibu" ning liipas ballisaalis ringi, illustreerides vägagi piltlikult seda tragikoomikat, mis peitub Kukruse mõisa selle suve lavastuses. Foto: Peeter Lilleväli

"Tšaikovski on armastus... Tšaikovski on valu... Tšaikovski on nagu unetu öö, mida sa igatsed ja vihkad samal ajal," õhkab Rakvere teatri näitleja Ülle Lichtfeldt paruness von Meckina Kukruse mõisa ballisaalis, kus etendub eeloleval suvel parunessi ja noore Tšaikovski platoonilise armastuse lugu.

Ainuüksi Tšaikovskilt kirja ootamine on parunessile sedavõrd püha tegevus, et ta keeldub poja korduvatele kutsetele vaatamata istumast söögilauda. "Oodata kirja Tšaikovskilt ja mäluda sel ajal nagu lehm?!"

Edukas tandem

Kukruse polaarmõis avas möödunud reedel teatrisuve, tutvustades väikese katkendi abil 21. juulil esietenduvat lavastust "Kui seda metsa ees ei oleks", mis põhineb Juri Nagibini biograafilisel jutustusel Tšaikovskist ja Nadežda von Meckist "Kuidas metsa osteti".

"Üksinda ma ei oleks osanud selle raamatuga midagi muud tarka teha kui see pärast lugemist riiulisse tagasi panna," tunnistas dramaturg Urmas Lennuk, et võtme näitemängu kirjutamiseks andis talle lavastaja Eili Neuhaus.

Neuhaus ja Lennuk on teinud varemgi koostööd ning see tandem on andnud häid tulemusi: 2009. aastal Ontika mõisas lavale toodud lavastust "Mtsenski maakonna leedi Macbeth" oskas hinnata nii publik kui Eesti teatriauhindade žürii. Lichtfeldt pälvis naisnäitleja auhinna ning Neuhaus ja Lennuk said klassikateose julge tõlgenduse ja eri rahvusest professionaalsete ja harrastusnäitlejate kaasamise eest eriauhinna.

"Materjali valik ei saa olla juhuslik, see peab mind ennast väga puudutama. Nii ka sel suvel," märkis Neuhaus, et keskaealise naisena mõistab ta väga hästi von Mecki igatsust vaimse partnerluse järele. "Teda peeti ullikeseks, kes puistas tuhandeid rublasid nagu varrukast, et pidada üleval ühte kunstnikuhakatist, kes Tšaikovski toona alles oli. Aga lugedes Nagibini jutustust, sain ma aru, mida tähendab ühele keskealisele naisele vaimutoitu pakkuv partnerlus. Selles vanuses igatsetakse seda rohkem kui puberteetlikku, tunnetest nõretavat armastust."

See seletab ühtlasi lahti Rakvere teatri näitleja Eduard Salmistu mõistukõnet Kukruse mõisa teatrisuve avamisel, et Tšaikovski ja parunessi armastusloost kasvab välja filosoofiline tõdemus, miks eesti rahvas on teatriusku.

Ikka selleks, et saada teatri pakutavast vaimutoidust kõht täis! "See lavastus ongi vaimutoidu ülistuseks," sõnas Neuhaus.

Neli osatäitjat

Vaimutoitu ei pea aga teps mitte ülistama surmtõsiselt. See vaimutoit, mida eeloleval suvel Kukruse mõisas pakutakse, tõotab reedel nähtud lühikese katkendi põhjal tulla vaimukas ning naerma ajav.

Osatäitjaid on neli: Ülle Lichtfeldt, Eduard Salmistu, Madis Mäeorg ja Margareth Villers.

Salmistu mängib kaupmees Zgutovit, kes tahaks osta parunessi metsa, aga paruness, kes ümbrikusse pakitud vaimutoidu ootel ei saa "mäletseda nagu lehm", ei saa ka laskuda äritehingusse, sest see oleks lihtlabane. Päevast saab õhtu, õhtust hommik ja hommikust nädal, aga mida ei tule, on kiri.

Tragikoomikat lisab tõsiasi, et nii paruness kui tema poeg on Tšaikovskist omal kombel sisse võetud, samal ajal kui kaupmehe muusikateadmised piirduvad vaid balalaika eristamisega praepannist.

Pisut tšehhovlikus armastusloos leidub nii koomikat, suuri tundeid, inimlikke igatsusi kui ka traagilist valu. Ja muidugi muusikat.

Traktorid välja, näitlejad sisse

Tšaikovski muusika täitis Kukruse mõisa ballisaali ka teatrisuve avamisel ning tõi Lichtfeldti vaataja ette... Baleriinina!

Baleriin Lichtfeldt sopsutas happening'i korras ning "Luikede järve" saatel oma "tiibu" ning liipas ballisaalis ringi, illusteerides vägagi piltlikult seda tragikoomikat, mis peitub Kukruse mõisa selle suve lavastuses.

Härrastemaja ballisaalist saabki seekord etendusepaik, erinevalt Kukruse mõisa varasematest suvelavastustest, mida mängiti kõrvalasuvas garaažis. "Traktorid viidi välja ja näitlejad toodi asemele," meenutas Kohtla valla endine vallavanem Etti Kagarov lõbusalt viie aasta tagust aega, mil Kukruse suveteatrile elu sisse puhuti. "Lava pandi kanali peale euroalustest püsti ning hirmsast garaažist sai hoopistükkis teatrisaal. Täiesti hullumeelne ettevõtmine!"

Lavastusega "Kui seda metsa ees ei ole" tähistabki Kukruse polaarmõis ühtlasi nii oma viiendat tegutsemisaastat kui oma viiendat teatrisuve, kutsudes publiku selle piduliku sündmuse puhul 100-120kohalisse ballisaali, kus antakse 10 etendust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles