Häälekas kogukond toob paremad otsused
20. mai 2015, 22:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2. juunil jagavad keskkonnaõiguse valdkonna juristid Pagari seltsimajas teadmisi, kuidas kohalikud elanikud saaksid oma elukeskkonda puudutavate otsuste tegemisel rohkem kaasa rääkida, et lõpptulemusena sünniksid paremad otsused.
"Uurisime paar aastat tagasi inimeste keskkonnateadlikkust, muu hulgas seda, kas ja kuivõrd on inimesed nende elukeskkonda puudutavate otsuste tegemisel kohapeal kaasa rääkinud. Selgus, et päris suur hulk inimesi üldse ei teagi, et neil on võimalus kaasa rääkida. Teised jälle küll teavad, aga ei arva, et see midagi mõjutaks," selgitas SA Keskkonnaõiguse Keskus jurist Siim Vahtrus, miks selliste infopäevade korraldamine ette võeti.
Kohalike elanike osalemise teemat on keskkonnaõiguse keskus tema sõnul algusest saati oluliseks pidanud: "Mida rohkem inimesed kohapeal kaasa räägivad, seda hoolsamalt teevad oma tööd ametkonnad ja seda paremad otsused lõpuks tulevad."
Otsest teavitustegevust alustas keskus 2012. aastal, kui koostati osalusjuhised "Oska osaleda", mis on nüüd nende kodulehel kõigile kättesaadavad. Mullu sügisel alanud jätkuprojekt tähendab kõigis maakondades korraldatavaid tasuta infopäevi, aitamaks kogukondadel ja huvitatud kodanikel paremini mõista, kuidas keskkonnaalased otsustusprotsessid töötavad ja kuidas neis osaleda.
Väike-Pungerja kogemus
"Meie oleme selle tee läbi käinud," ütles kaks aastat tagasi MTÜ Väike-Pungerja Külaselts asutanud Anu Kljutšnik, kes pidas võitlust selle nimel, et Estonia kaevandus müra teemal kohalike inimestega rohkem arvestaks.
"Hakkasime nullist pihta, alguses polnud mingit ettekujutust, kas ja mida me üldse teha saame," meenutas ta.
Agara tegutsemise tulemusena kirjutati kaevandamislubade muutmise käigus osa seltsi ettepanekutest loa lisatingimustesse sisse. Näiteks sagedasem müramõõtmine − ja seda külaseltsiga kooskõlastatud kohas −, maavõngete mõõtmine, müra leevendavate meetmete kasutamine aheraine ladestamisel ning ajalised piirangud lõhketöödele.
Seega kohalik kogukond saab otsuseid mõjutada küll. Kui teab, kuidas seda teha ja millal on õige aeg sõna võtta.
Osalemine annab võimaluse
Infopäev on seni toimunud 13 maakonnas, Ida-Virumaa on eelviimane koht.
"Mingit üldist kokkuvõtet senistest infopäevadest teha ei saa, kõik on erinäolised olnud," ütles Siim Vahtrus. "Hiiu- ja Saaremaal näiteks tulid kohale inimesed, kes on otsustusprotsessides osalenud ja mõõdukalt positiivse kogemuse saanud. Mõnes kohas jälle on inimestel suhtumine, et ega see minu ütlemine midagi muuda. Seda öeldakse üldiselt hästi palju, et ega kohalik inimene nagunii ärihuvide või riiklike huvide vastu saa."
Kaasarääkimine ei pruugi tema sõnul tõesti tähendada, et sellega arvestatakse − või täies mahus arvestatakse. "Aga alternatiiv on vaikida − ja siis pole hoopiski lootust, et midagi muutub. Osalemine annab võimaluse seada lisatingimused, mille tulemusena ei jää elukeskkond ehk küll muutmata, ent muutused on väiksemad ja talutavamad."
Enne kohaleminekut uurivad keskkonnaõiguse keskuse juristid natuke kohalikku tausta: mis ühes või teises kohas parasjagu aktuaalne on, kusmaal asi on, kuidas ja mida kohalikud inimesed selles etapis teha saaksid.
"Suur asi on juba see, kui inimene saab aru, et tal on õigus kaasa rääkida. Järgmisena on oluline teada, milline asutus ühe või teise asja eest vastutab, sest ametnikel on kohustus selgitusi anda ja sealt saab juba niidiotsa kätte, kuidas edasi toimida."
Üldiste nõuannete jagamise kõrval annavad juristid Siim Vahtrus ja Liis Keerberg Pagaril soovijatele õiguslikku nõu ka konkreetsetes küsimustes ja juhtumites.
"Ennekõike on infopäev kasulik neile inimestele, kelle kodu ümbruses on praegu mingi planeeringu või otsuse tegemine pooleli, seega on parim aeg asja kohta oma arvamus öelda," märkis Vahtrus.
Anu Kljutšnik keskuse kohapealse kontaktisikuna lisas, et kohale tasuks tulla ka omavalitsustes keskkonnaküsimuste eest vastutavatel ametnikel, kelle ülesanne on oma valla või linna elanike huvide eest seista.