Kabinetivaikuses sündinud otsust saadavad kogukonna protestihääled

Viru gümnaasiumi nime vastu protestinud kogukond soovib näha Jõhvi gümnaasiumi järjepidevuse säilitamist ka peagi valmiva riigigümnaasiumi lendude arvestamisel. Foto: Peeter Lilleväli

Vallavalitsusele ja -volikogule märgukirja saatnud Jõhvi gümnaasiumi õpilased, õpetajad, vilistlased ja lastevanemad pole nõus otsusega, et riigigümnaasium ei jätka lendude arvestamist praegusest edasi, vaid nimetab tuleval kevadel kooli lõpetavat lendu esimeseks.

Jõhvi vallavalitsus ja -volikogu said 175 allkirjaga pöördumise, kus soovitakse, et  Jõhvis loodav riigigümnaasium jätkaks tänavu 96. sünnipäeva tähistanud Jõhvi gümnaasiumi järjepidevust, säilitades kooli lipu ja märgi ning jätkates lendude arvestamist praegusest edasi. Samuti soovitakse, et riigigümnaasium ja põhikool teeksid ühiste traditsioonide säilitamiseks koostööd.

Allakirjutanute seas on nii õpilasi kui õpetajaid, nii vilistlasi kui lastevanemaid.

Kahe Jõhvi gümnaasiumis õppiva poja isa Kalle Pärt ütles, et teda sundis pöördumisele alla kirjutama loodava riigigümnaasiumi direktori Tarmo Valgepea väljaütlemine mullu kevadel toimunud kohtumisel lastevanematega. "Valgepealt küsiti, kas ta tunneb Jõhvi gümnaasiumi ajalugu ja traditsioone ning kas ta kavatseb need traditsioonid üle võtta. Ta vastas, et pole selle teemaga kursis ja et see teda ei huvitagi, lisades, et tugevad traditsioonid säilivad iseenesest. Seda oli ehmatav kuulda, et uus direktor tahab alustada justkui valgelt lehelt, kuigi Jõhvi kool on tegutsenud 1919. aastast ning andnud haridust viiele põlvkonnale," märkis Pärt.

Pelgalt nostalgia?

Valgepea selgitus, miks riigigümnaasium tahab senist lendude arvestust lukku lüüa, on napp: "See on koolide pidajate otsustada."

Ta rõhutab, et riigigümnaasium luuakse mitte ainult Jõhvi gümnaasiumi, vaid ka Jõhvi vene gümnaasiumi baasilt. "Mina ootaks üldsuselt ettepanekuid ja tuge kooli põhiprotsessi − õpilaste arengu ning kasvatustegevuse parendamiseks, kahjuks selliseid  pöördumisi koos allkirjadega ei ole seni olnud. Õpilaste arengu- ja kasvatusprotsess koolis on minu peamine prioriteet direktorina, kõik muu − kooli nimi, lipp, logo, lennu number jne − on kooli kui  institutsiooniga kaasnevad nähtused: identiteedi kandjad, nostalgia jne," nendib ta.

Paraku pole kohalik kogukond saanud direktori ootusi täita, sest veel hiljuti laiutas Jõhvi gümnaasiumi kodulehel nii ümberkorraldusi selgitava kui riigigümnaasiumi õppesuundadest informeeriva teabe asemel hoopis Toila gümnaasiumi (!) reklaam, kus kutsuti põhikooli lõpetajaid Toila gümnaasiumi kui looduskaunis kohas asuva stressivaba, sõbraliku ja turvalise kooli rüppe.

Et arvamust võetaks kuulda

Jõhvi vallavalitsuse liige hariduse, kultuuri ja spordi alal Tiina Kullamä selgitab, et see oli koolijuhtide kokkulepe, et  riigigümnaasium alustab lendude arvestamist ühest, kuid tegemist pole lõpliku otsusega, sest koolivõrgu ümberkorraldamine alles kestab. "Saabunud pöördumist tuleb kindlasti arutada vallavolikogu hariduskomisjonis," leiab ta.

Kullamä tõdeb, et kuna Jõhvi gümnaasium tähistab peagi 100. tegevusaasta juubelit, on kooli järjepidevuse ja hariduse ajaarvamise teema Jõhvis vägagi oluline. Samas leiab ta, et kuigi gümnaasiumi  järjepidevust võib jätkata, "on siiski tegemist väga erinevate koolidega".

"Haridusministeerium on vastu võtnud "Eesti elukestva õppe strateegia 2020" ja esimene strateegiline eesmärk on muutunud õpikäsitlus. Jõhvi riigigümnaasium on esimeste seas, kus tuleb muutunud õpikäsitus, mille eesmärk on iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendava õpikäsituse rakendamine," selgitab ta olemasoleva ja loodava kooli erinevust.

Sellest kokkuleppest koolijuhtidega pole Jõhvi valla kodulehel jälgegi, rääkimata põhjendustest, miks just nii kokku lepiti.

Samasugune olukord valitses aasta tagasi, kui riigigümnaasiumile otsiti nime ning kabinetivaikuses sündis otsus nimetada loodav kool Viru gümnaasiumiks.

Kuna enamik vallavolikogu komisjonidest pooldas Jõhvi gümnaasiumi nime säilitamist, jäi ka volikogu oma istungil sellele nimele pidama.

Neli kuud hiljem ilmus vallavalitsuse ettepanekul volikogu istungi päevakorda aga punkt selle otsuse tühistamiseks.

Jõhvi gümnaasiumi nime ning järjepidevuse säilitamist pooldav kogukond asus ka toona koguma protestiallkirju, et oma arvamus kuuldavaks teha.

101 allkirjaga pöördumise peale, kus paluti otsust mitte muuta, võttis vallavanem volikogule esitatud eelnõu tagasi.

Arutelusse tuleb kaasata kõik asjaosalised

Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal peab kogukonna arvamust oluliseks: "Me oleme nii ka kokku leppinud Jõhvi vallaga sõlmitud halduslepingus, et pärast Jõhvi gümnaasiumi pidamise üleandmist riigile jääb kool piirkondliku hariduskorralduse osaks ning otsuste tegemistel arvestatakse ka edaspidi kogukonna ja huvigruppide arvamust."

Trummel leiab, et lendude arvestus, sümboolika ja traditsioonid on kindlasti need teemad, mis tuleb põhjalikult läbi arutada ja kokku leppida. "Tuleb arvestada muidugi ka tulevase riigigümnaasiumi direktori Tarmo Valgepea väljatoodud asjaoluga, et ümberkorraldus puudutab rohkemat kui üht kooli ning seetõttu ei saa lähtuda ainult ühe kooli vilistlaste arvamusest, vaid tuleb ära kuulata ja arutelusse kaasata kõik asjaosalised: mõlema kooli vilistlased, õpilased, valla esindaja jt," leiab ta. "Kindlasti tuleb küsida ka õpilaste arvamust. Sümboolika kasutamine, parimate traditsioonide säilitamine ning võimalik "jagamine" koolide vahel tuleb kahtlemata läbi rääkida ka põhikoolidega."

Trummali sõnul on mitmed omavalitsused ümberkorraldusprotsessi käigus need teemad juba avanud ja kooli pidamise üleandmise hetkeks kokku leppinud. "Kui Jõhvis on need küsimused jäänud kokku leppimata, siis tuleb sellega kohe tegelema hakata. Kui Jõhvi vallavalitsus ei jõua enne suvepuhkuste algust lahendusteni, siis tundub mõistlik jätta teema sügisel moodustatava uue hoolekogu pädevusse, kes teema kohaselt kaasab eri huvigruppe. Kui kohalik kogukond tõepoolest ei saavuta mõistliku aja jooksul kokkulepet ning see hakkab takistama juba hariduskorraldust, siis võib tekkida olukord, kus riik koolipidajana peab sekkuma. Samas ei pea ma seda tõenäoliseks, sest siiamaani on need küsimused ikka kohalikul tasandil ära lahendatud. Usun, et nii ka seekord!"