Seakatk jõudis kodusigadeni

Väljas ei tohi sigu pidada juba mullu sügisest, üha keerulisemaks muutub nende taudi eest kaitsmine ka farmiseinte vahel. Foto: Matti Kämärä

Viljandi- ja Valgamaa kolmes seafarmis avastatud Aafrika katk sunnib teisi seakasvatajaid senisest veel suuremale hoolikusele ja ettevaatusele.   

Viljandimaal avastati sigade haigestumine 18. juulil kahes samale omanikule kuuluvas seafarmis, mis asuvad KolgaJaani vallas Leie külas ja Viljandi vallas Ridakülas, ning päev hiljem surid esimesed loomad. Kahes farmis on kokku 546 siga.

Valgamaal Taheva vallas Koikkülas asuvas ühe koduseaga farmis avastati looma haigestumine 16. juulil ja kaks päeva hiljem loom suri.

"Kõikides taudipunktides kehtestatakse karantiin, kõik sead hukatakse ja hävitatakse ning seejärel farm puhastatakse ja desinfitseeritakse," ütles veterinaar- ja toiduameti (VTA) loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Maarja Kristian.

Taudipunktide ümber kehtestatakse 3 km ohustatud ja 10 km järelevalvetsoon; VTA kontrollib  kõik tsoonidesse jäävad seafarmid üle ning võtab proovid sigade Aafrika katkule.

Lisapiiranguid ei tule 

"Meie maakonna seakasvatajatele see vähemalt praegu mingeid lisanõudeid kaasa ei too," ütles Ida-Virumaa veterinaarkeskuse juhataja Helgi Tepper. "Taudist tabatud farmide puhul analüüsitakse olukorda; järeldusi saab teha siis, kui nakatumise põhjus on teada."

Tepper toonitas, et seakasvatajad peavad veelgi hoolikamalt jälgima bioohutusmeetmeid, mis pole tegelikult midagi uut: "Need nõuded on kehtinud kogu aeg, aga varem oli õnneks taudivaba aeg ja siis neile nii palju tähelepanu ei pööratud. Nüüd ollakse üsna hoolikad; viimatine farmide kontrollimine suuri rikkumisi välja ei toonud. Maist alates lisandus kohustus, et kõik, kes tahavad enda tarbeks siga tappa, peavad sellest VTAd informeerima ning loomaarst vaatab sea enne ja pärast tapmist üle; ka sellest on kõik seakasvatajad teadlikud."

Tepperi sõnul kuulub kogu Ida-Virumaa nn teise tsooni, kus taudistunud aladel − neid on meil kaks, keskusega Toila ja Lüganuse vallas − asuvaid seafarme kontrollib VTA kord kuus ning väljaspool neid alasid asuvaid farme kaks kord aastas. Seafarme on meie maakonnas VTA andmeil 20, sealhulgas suurematest kaks Sigwari farmi ja üks Ontika talu farm, ülejäänud on väikesed.

Farmiomanik hoiab metsast eemale 

"Eks see teeb rohkem valvsaks, et mitte ise kusagilt kogemata katku sisse tuua," ütles MTÜ Ontika Talu juhatuse liige Eduard Juhkov. "Metsas marjul ega seenel ma enam ei käi; töölisi on meil ainult üks − kogu tootmine on automatiseeritud − ja tema ka metsas ei käi."

Kui rahakott lubaks, saaks üht-teist katku eemalhoidmiseks vahest veel ära teha, arvas Juhkov. "Näiteks suurema territooriumi ära piirata, et saaks seal vabamalt liikuda ning suured jõusöödamasinad mahuksid paremini ringi keerama."

Ontika talus on sigu pooleteise kuni kahe tuhande ringis, kõik need lähevad väiksematesse lihakombinaatidesse.

"Eks lõpetamise mõte ole ka peast läbi käinud, aga see ei ole nii lihtne − ehitatud ja masinaid soetatud on laenudega, need on vaja tagasi maksta. Kuna Vene turg on kinni, oleme pidanud toodangut piirama, muidu saaks laenud kiiremini tagasi makstud.  Praegu peame hinge sees hoidma ja paremaid aegu ootama."

Sigwarist eile kommentaari saada ei õnnestunud.

Ravi ja vaktsiini ei ole

"Seakatk on Eesti seakasvatussektorit ähvardanud alates eelmise aasta septembrist, kui haigus diagnoositi esimest korda Hummuli vallast leitud metsseal. Seni oleme suutnud ettevõtjate ja riigi jõupingutuste tulemusel ära hoida selle leviku kodusigadele, kuid naaberriikide kogemusi vaadates on taudi jõudmine farmidesse olnud ikkagi aja küsimus," ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Ministri sõnul tuleb nüüd suunata kõik jõupingutused sellele, et takistada taudi levikut teistesse sigalatesse. "Kehtivaid bioohutusmeetmeid tuleb jälgida täie rangusega, sest see on ainus viis, kuidas hoida ära suurt majanduslikku kahju seakasvatussektorile," ütles ta.

Maaeluminister kutsus tänaseks kokku seakasvatajate erakorralise nõupidamise, kus tehakse olukorrast ülevaade ja arutatakse edasist tegevuskava.

Viljandimaal ühe taudist tabatud farmi naaberkülas elav endine põllumajandusminister Jaan Leetsaar kritiseeris Õhtulehes ametkondade tegevusetust.

"Esimesest juhtumist metssigade seas on peaaegu aasta möödas. Ma ei ole kuulnud ega näinud, et muid abinõusid oleks olnud, näiteks tauditõrjet, mõni ennetav asi või midagi sellist metssigade seas," rääkis ta. "Kõige süngem on see, et igasugustele rebastele loobitakse lennukitelt marutaudivaktsiini alla, neile tehakse kõik. Aga selleks, et metssigade ja kodusigade seas seda ohtu ära hoida − mina ei ole küll kuulnud ega näinud, et midagi oleks tehtud. Kas selle jaoks ei jätkunud raha, ei tea."

Helgi Tepper ütles, et sigade katku vastu vaktsineerimine pole võimalik − sellist vaktsiini lihtsalt ei ole.

Mullu detsembris Ida-Virumaa jahimeestega kohtunud VTA peadirektor Ago Pärtel nimetas nii ravi kui ka vaktsiini puudumist sigade Aafrika katku eripäraks. "Seda vaktsiini on püütud teha 30-40 aastat, aga tulemus on null. Klassikalise seakatku vastu on vaktsiin olemas, sigade Aafrika katk aga tapab loomad nii kiiresti, et neil ei jõua antikehad üldse välja kujuneda. Vanemad loomad suudavad küll natuke kauem vastu pidada, aga antikehi tekib neil nii vähe ja need on nii nõrgad, et ei jõua viirusega võidelda ning vaktsiini nende baasil ei tooda."