Lennukas koolihoone annab õpilastele hoogu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Aatriumis, mis ulatub läbi kolme korruse ja tipneb klaaslaega, avati eile pidulikult Jõhvi gümnaasium. Avamistseremoonial anti riigigümnaasiumile edasi senise, tänavu 96. sünnipäeva tähistanud Jõhvi gümnaasiumi lendude järjepidevus ning sümboolselt ka rahvatantsupidude ja suusamaratonide traditsioon. Viimase võttis suuskade näol vastu Priit Palmet, kes on selle traditsiooni algataja ja ühtlasi uue gümnaasiumi õpetaja.
Aatriumis, mis ulatub läbi kolme korruse ja tipneb klaaslaega, avati eile pidulikult Jõhvi gümnaasium. Avamistseremoonial anti riigigümnaasiumile edasi senise, tänavu 96. sünnipäeva tähistanud Jõhvi gümnaasiumi lendude järjepidevus ning sümboolselt ka rahvatantsupidude ja suusamaratonide traditsioon. Viimase võttis suuskade näol vastu Priit Palmet, kes on selle traditsiooni algataja ja ühtlasi uue gümnaasiumi õpetaja. Foto: Matti Kämärä

Eile andis Jõhvi vallavalitsus riigile pidulikult üle vastvalminud gümnaasiumi. Ümarast vormist inspireeritud koolihoones asub tänasest koos õppima 355 eesti ja vene õppekeelega gümnasisti.

Jõhvi kerkis Ida-Virumaa esimene riigigümnaasium.

"Ühest küljest oli see hea juhus − riigi rahakoti põhjast leiti 24 miljonit eurot nelja gümnaasiumi ehitamiseks. Aga teine pool on see, et Jõhvi vallavõimud olid valmis vastutust võtma. 2012. aasta oli ju aeg, kui riigigümnaasiumi mõte polnud väga populaarne. Jõhvi oli üks neist, kes seda soovis ja oli valmis pingutama," märkis haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis.

Põhjus, miks vald pidi nägema vaeva, et uus koolihoone ehitada, oli selles, et Euroopa raha sai taotleda ainult kohalik omavalitsus. "Sellepärast tegime sellise kokkuleppe, et kui maja saab valmis, annab vallavalitsus gümnaasiumi ministeeriumile üle," selgitas Küttis.

Riigigümnaasiume tuleb juurde 

Ta lisas, et tulevikus võiks igas maakonnas olla moodsa õpikeskkonnaga riigigümnaasium, kus on nüüdisaegse mõtteviisiga juhtkond ja õpetajad. "Arvestades elanike hulka, plaanime Ida-Virumaale vähemalt kolme riigigümnaasiumi. Leping on alla kirjutatud Kohtla-Järvega ja läbirääkimised käivad Narvaga," märkis Küttis.

"Kool on valmis ja eks see tulemus hämmastab küll! Loodan, et kooli sisu tuleb sama väärikas," ütles Jõhvi vallavanem Aivar Surva.

Hea valik

Arhitekt Maarja Nummert rõõmustas, et vallavõimud valisid neljast eskiisist kõige emotsionaalsema ja lennukama. "See on tõesti nagu hoogu sissevõttev objekt, mis hakkab lendu tõusma. Selle hoo tahame õpilastele kaasa anda."

Jõhvi gümnaasiumi direktor Tarmo Valgepea tegi sügava kummarduse arhitekti ees, nentides, et loovus on üks uue gümnaasiumi nurgakive. "Kõigis inimestes on peidus alge luua midagi sellist, mida pole kunagi olnud. Meie saame õpilasi selles julgustada."

Tagasi üles