Narvas on sagenenud koerte mürgitamise ja vigastamise juhtumid

Narvalanna Svetlana Gruševa ja tema lambakoer Swat. Koera käpp on kinni seotud, kuna keegi tundmatu oli mõned päevad tagasi jätnud põõsastesse midagi teravat, mis koeral veeni läbi lõikas. Kevadel aga suri naise silme all ühe ööpäevaga kaheksa mürgitatud koera. Foto: Ilja Smirnov

Narvas ja selle lähiümbruses tegutsevad koeri mürgitavad ja vigastavad loomapiinajad. Paraku on nii koeraomanikud kui ka politsei nende vastu jõuetud.

Narvalanna Jekaterina Platonova rääkis, et jalutas 28. oktoobri hommikul koos oma väikese Jack Russelli tõugu koera Richiga Daumani tänaval asuval kvartalisisesel haljasalal, kui avastas puhtaks tehtud muruplatsilt kuus ohtlikku žiletitera.

"Ilmselt olid need sinna pandud koerte ja kasside jaoks," oletas ta.

Žilette [fotol] oli määritud millegi pasteeditaolisega ning see köitiski Richi tähelepanu. Päästis vaid see, et koera oli õpetatud maast mitte midagi üles korjama ja sööma. Kuid ta oleks võinud ka oma käppi vigastada.

Ohtlik leid maabus otsemaid prügikonteineris. Seda, kes võis sellise lõksu üles seada, ei osanud Jekaterina Platonova arvata: "Ma pole kuulnud, et meil siin kellelgi koerte ja nende omanike peale hing nõnda täis oleks..."

Samas teab ta, et koeri mürgitatakse Narvas pidevalt. Seda on juhtunud nii Gerassimovi tänava kandis kui ka Rahu tänaval ning mõned koerad on tõepoolest ka surma saanud. Daumani tänavalt võib samuti vahel leida laialiloobitud konte, lähedalasuvalt tühermaalt aga on Platonova ja teised koeraomanikud leidnud naelu täis topitud lihatükke.

Levinud nähtus 

Ida-Virumaa koerasõprade klubi Lucky juhtiv Tatjana Zamorskaja rääkis, et tema ise pole sääraste sadistidega õnneks kordagi kokku puutunud, kuid nende olemasolust linnas on ta kuulnud küll.

"Ma pole kindel, et seda teemat [ajakirjanduses] tõstatama peaks, sest see võib neid maniakke veelgi aktiivsemaks muuta ja provotseerida. Teisalt aga hakkavad inimesed siis võib-olla tähelepanelikumalt ringi vaatama," arutles Zamorskaja.

Tema andmetel leitakse mürgitatud toidupalu kõige sagedamini Tallinnast. "Üldiselt aga leidub kõige rohkem selliseid hulle Moskvas," lisas Zamorskaja, kes on internetist lugenud nii mõndagi sellest, kuidas Venemaal koeri lausa karjade kaupa mürgitatakse. Ja mitte ainult Venemaal.

"Minu tuttavatel Ukrainas − ka minu koer on sealt pärit − visati üle aia mürgitatud lihatükid ning hukkus terve pesakond kutsikaid ja mitu täiskasvanud koera. Jumal tänatud, et see meil siin säärases mastaabis levinud pole."

Möödunud aasta detsembris loopis kurjategija Narvas Oru tänava kandis tablette laiali. Nagu teadjamad inimesed hiljem kindlaks tegid, oli tegemist inimesele mõeldud ravimitega, mis olid ilmselt toodud Venemaalt, kus neid on lihtne ilma retseptita hankida. Veterinaar Mihhail Sokolov mäletab hästi, kuidas tema juurde toodi tabletimürgistusega raskes seisundis koer, kes sai küll vajalikku abi, kuid suri hiljem siiski.

Mürgitamist raske tõestada 

Sokolov rõhutas, et mürgistuse sümptomid on laialt levinud ning üldjuhul on raske kindlaks teha, kas tegemist on tervise tahtliku kahjustamisega või on koer lihtsalt maast midagi riknenut üles korjanud ja ära söönud, nagu koerad seda ikka teevad.

"Mis aga puudutab Oru tänava kandist leitud tablette, siis nende puhul oli kindlalt selge, et neid loobiti seal meelega laiali. Minu poole pöörduti sealt viiel korral," rääkis ta.

Ühes teises loomakliinikus töötaval Nadežda Ozeroval on samuti praktikas tulnud mürgitatud koertega kokku puutuda ning ta kinnitas oma kolleegi sõnu, et mürki on kindlaks teha raske.

"Toksikoloogialaborit meil ei ole. Koer aga sureb üsna kiiresti ning peremees ei ole pärast enam tema lahkamisest huvitatud, kuna see nõuab lisakulutusi," märkis Ozerova.

Mihhail Sokolov täpsustas, et lahkamine ei ole mitte lihtsalt kallis, vaid seda on ka keeruline korraldada. "Analüüsi näidiseid võetakse ainult Soomes, siin aga ei tee seda keegi, kuna kohtumeditsiiniekspertiisi tegemiseks on tarvis spetsiaalset laborit."

Politsei on jõuetu 

Mürgitamist kinnitava kohtumeditsiiniekspertiisi puudumise tõttu ei saa nimetatud olukorras midagi teha ka politsei, kelle poole möödunud kevadel pöördus narvalanna Svetlana Gruševa. Naine kasvatab Vaivara vallas suures talus hobuseid ning sealsamas elas ka poolteistkümmend koera. Aprillis aga jäi neid kaheksa võrra vähemaks, kuna keegi oli taluõuele mürki sokutanud.

"Nad surid minu silme all: suust tuli vahtu − nõnda nad üksteise järel siitilmast lahkusid," meenutas Gruševa seda rasket ööpäeva, mil isegi hobune talle koerte surnukehi hammaste vahel tassis. "Lahkamine näitas hiljem, et nad olid söönud viinereid, aga meie ei toida oma koeri viineritega..."

Gruševa sõnul oli see otsekui nõiaring: politsei loomaarsti väljastatud tõendit vastu ei võtnud, saatekirja kohtumeditsiiniekspertiisi tegemiseks aga ei olnud.

Seda kinnitati Põhjarannikule ka politseis.

"Koerale tehtud lahangu protokollis märgitud surma põhjuse järgi ei ole võimalik teha järeldust, et koer oli mürgitatud," teatas Ida prefektuuri pressiesindaja Olja Kivistik, tõdedes, et Svetlana Gruševa avalduse põhjal otsustati kriminaalmenetlust mitte algatada, kuna selleks ei leitud piisavalt alust.

Põhimõtteliselt on tegemist loomade julma kohtlemisega, millest eest võib süüdimõistmise korral karistada kas rahatrahvi või kuni ühe aasta pikkuse vangistusega.

Koerad pole süüdi

"Politsei küsib esimese asjana, kas tegu on tõukoeraga. Koduloom on meie seaduste kohaselt nagu vara või ese, see tähendab, et üks tavaline koer ei kujuta endast suurt materiaalset väärtust. Sellest on väga kahju," märkis Svetlana Gruševa.

Ta on veendunud, et suures osas on probleemi põhjuseks ka koeraomanikud ise ja nende kultuuritus.

"Selle tõttu valitseb Narvas koerte suhtes eriline sallimatus. Osa inimesi kardab või isegi vihkab koeri, teine osa aga ei korista oma lemmikute järelt," arutles Gruševa. "Sellist negatiivset suhtumist ei ole ma teistes linnades näinud. Näiteks Tartus tekitavad tänavatel jalutavad koerad ümbritsevates inimestes vaid rõõmu."