6. november 2015, 22:07
Vahur Kersna "Ei jäta elamata" pani edetabeli kinni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maakonna raamatukogude laenutuste põhjal seitsmendat korda koostatud edetabel suuri üllatusi ei paku − ikka on seal n-ö rahvapäraseid autoreid ja tuntud telenägusid, nagu tänavu Vahur Kersna, kelle "Ei jäta elamata"edetabelit ka troonib.
Edetabel pole Jõhvi keskraamatukogu peaspetsialisti Anne Kippari sõnul väga suur üllatus, sest mitmed raamatud on olnud müügiedetabelite tipus ja ka eelmise aasta Eesti raamatukogudest enim laenutatud raamatute edetabelis − nagu Erik Tohvri ja Ira Lemberi omad.
Tuntud "populistid"
Edetabelis on mitmeid Tänapäeva romaanivõistlusel osalenud raamatuid − nagu Helju Petsi, Mari Sajo ja Piia Pajuri omad.
"Tohvri ja Lember on eakad kirjanikud, kes kirjutavad vähemalt ühe romaani aastas. Jätkuvalt eelistavad lugejad argiseid sündmusi elust enesest, äratundmisrõõmu − samu muresid, mis lugejatel endil, autorite isiklikke kogemusi. Et raamatud poleks igavad ja rasked, vaid kirjutatud lihtsalt. Ilmselt pole edetabeli autorite seas neid, kes hakkavad järgmisel aastal riigieelarvest palka saama. Kuid neil on lisaks raamatute müügiedule rahva armastus, iga kirjanik ju tahab, et tema raamatuid loetakse," arvab Kippar.
Vahur Kersna raamatu "Ei jäta elamata" teeb Kippari meelest populaarseks peale autori nime ka tema avameelselt pajatet haiguse lugu. "Kersna räägib lihtsalt, kuidas jääda ellu, kui surm silme ees. See on raamat, mida ilmselt saab kirjutada korra elus. Kersna soovitab mitte karta elu ega surma. Nõuanded, mis tänapäeva ebakindlas elus kindlasti ära kuluvad," ütleb Kippar.
Teist korda edukas
"Hea luuletuse mõju pole seotud ridade arvuga, ent siiski pole "Ei jäta elamata" luuleraamat, pigem on tegemist eneseabiteosega, mis püüab pakkuda tuge inimestele, kes sunnitud vähiga ühte teed käima.
Samas võiks ja peaks seda raamatut lugema enne saatuslikku diagnoosi, sest tõed, mida Vahuri raamatust leiab, võiksid aidata haigusi ennetada. Eks neid tõdesid püüavad pakkuda meile ka teised meediumid, kuid kas me kuulame? Pigem ei. /.../
Pole nähtud autorit, kes tahaks oma raamatu maha salata. Kahjuks on oskust ilmunud teosele reklaami teha antud vähestele. Vahuril on see oskus. See näib omakorda tähendavat, et arvustajad peavad oma kohuseks öelda raamatu kohta midagi mürgist. Raamatu materdamine enne selle lugemist näitab eelarvamusi, millega uhkustama ei peaks.
Vahur Kersna kirjutatud ja oma rahaga kirjastatud raamatu "Ei jäta elamata" lugemine on rangelt vabatahtlik, sest selle mõjul võib maailm muutuda. Selleks aga tuleb olla valmis," kirjutab hiti kohta Postimehe Ida-Virumaa päritolu kultuuritoimetaja Heli Sibrits.
Kersna pani selle edetabeli kinni ka 2012. aasta arvestuses − siis oli raamatuks "7x7", mida telemees käis ka Ida-Virumaal tutvustamas.
Tänavu edetabelis viiendal kohal olev Katri Raigi "Minu Narva" on teist aastat edukas ja mullu oli ta edukaim.