Vöötorav ja pesukaru kaovad lemmikloomade seast

Vöötorav on keelu alla sattuvatest lemmikloomadest Eestis enim levinud. Foto: Matti Kämärä

Euroopa Liidus lepiti kokku esimene ühtne looduskaitseliselt ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekiri, kuhu kantud liike ei tohi importida, transportida, turustada, pidada, paljundada ega loodusesse lasta. 

Esimeses nimekirjas, mida hiljem on kavas täiendada, on kirjas 37 liiki. Eesti loodusest on leitud neist kaheksat liiki, inimeste kodudes ja aedades leidub neid aga teisigi.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Merike Linnamägi on püüdnud neist mingitki ülevaadet saada.

"Näiteks harilikku vesihüatsinti müüakse tiigitaimena suuremates aianduskauplustes, seda on nende kodulehtedelt näha. Meil see taim küll talve üle ei ela, aga müüa ja kasvatada seda ikkagi ei tohi. Ameerika kevadvõhku võib tõenäoliselt kasvada koduaedades. Soomes näiteks oli üks selle liigi metsistumise juht − ojakaldal, kust see riigi initsiatiivil talgute korras välja kaevati. Brasiilia vesikuuske võib olla akvaariumides − enamik inimesi ei teagi, mis taimed neil akvaariumis on − ja sealt pole välistatud ka loodusesse levimine."

Akvaariumides võidakse pidada ka vähke, teadmata täpselt, millise liigiga tegemist on. Linnamägi arvab, et nii ogapõskne vähk kui eestikeelse nimeta Orconectes virilis on Eestis tõenäoliselt olemas. Ogapõskset vähki on Lätis leitud ka loodusest, seega on oht selle liigi levikuks täiesti olemas. Punane soovähk ja marmorvähk on Euroopas populaarsed akvaariumiasukad olnud, seega võib arvata, et neid leidub ka Eestis. Loomapoodides neid ei müüda, aga akvaristid vahetavad nii taimi, kalu kui muid akvaariumiasukaid isekeskis.

Vöötorav ja punakõrv keelu alla

Seda, et Eestis keegi keelatud liikide nimekirjas olevat ninakaru lemmikloomana peab, Linnamägi ei usu. Müügil on ta seda looma näinud küll − Tartu lõunakeskuse loomapoes, kus eksponeeritakse mitmeid eksootilisi elukaid. Hinda arvestades on kahtlane, et loom ostja leidis.

Pesukarusid seevastu on Eestis juba aastaid aeg-ajalt müüdud: sealsamas lõunakeskuse poes ning müüb ka Lao linnujaam Pärnumaal. Nii et neid peetakse kindlasti Eestis lemmikloomana. Pole võimatu, et lemmikloomana peetakse ka härgkonna.

Keelatud liikide nimekirjas on siberi vöötorav, kes on lemmikloomana eelmistest oluliselt rohkem levinud. Kuigi neid müüakse mõnikord ka suurtes loomapoodides, ei peeta neid siiski kuigi arvukalt ning teadaolevalt pole neid meil  loodusest leitud.

Hoopis teine lugu on punakõrv-ilukilpkonnadega, keda loomakaitse selts ja loomakaitse liit kahe peale kokku leiavad loodusest igal aastal umbes 15 tükki; inimesed on lisaks lahtilaskmisele neid salaja viinud ka nii Tallinna loomaaeda kui Tartu botaanikaaeda. Meie pehmema kliimaga rannikualadel elavad nad ka looduses talve üle.

Samuti keelatud liikide nimekirjas oleva nutria kohta ütles Linnamägi, et PRIA andmetel on Eestis kaks ametlikku nutriakasvatust, võimalik, et neid peetakse vähemalt määral ka lemmikuna.

Vastutus poodidel ja loomaomanikel

Pärast määruse jõustumist ei tohi nimekirjas olevaid taimi enam müüa ega kasvatada ning tuleb astuda otseseid samme juba looduses või aias kasvavate taimede ohjeldamiseks ja hävitamiseks. Ka seni keelas looduskaitseseadus võõrliike loodusesse lasta, kuid ühtsesse Euroopa nimekirja kantud liikide puhul on karistatav ka tegevusetus ehk see, kui taim lihtsalt kasvab ning selle kasvamise ja levimise takistamiseks midagi ette ei võeta.

Loomade puhul on ette nähtud üleminekuaeg: neid võib lemmikloomana edasi pidada, kui nad ei paljune ega pääse loodusesse. Samuti võivad poed neil varuks olevad lemmikloomad aasta jooksul ära müüa, kuid uued omanikud peavad tagama, et lemmik loodusesse ei pääse ega paljune. Loomade, sealhulgas mitte lemmikloomadena peetavate kasvatamine kaubanduseesmärgil on pärast määruse jõustumist keelatud ning nad tuleb humaanselt hukata. Määrus reguleerib vaid elusloomi, mitte loomadest tehtud tooteid, nii et näiteks nutrialiha või -nahka võib müüa küll.

Merike Linnamägi ütles, et määruse täitmist hakkab kontrollima keskkonnainspektsioon, ent seda loomapoodide tavapärase, ohustatud liikidega seotud kontrolli käigus või kaebustele reageerides. Keelatud liikide sissevedu kontrollib loomulikult toll.