/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
/nginx/o/2016/03/16/11996783t1h8e6a.jpg)
Jõhvi töömess lõi osalejate rekordi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Tahtsime saada ettekujutust, kas siin on inimesi, kes tahaks tööd teha. Üllatuseks on neid väga palju. Tänu sellele on julgem mõelda kas ettevõtte üleviimise või laienemise peale," ütles pealinnas asuva OÜ Multipakend Tootmine omanik Boriss Tsernjak − üks üle 40st Jõhvi töömessil osalenud tööandjast.
Praegu toodab ettevõte lainepapist pakendeid Tallinnas, andes tööd ligemale 50 inimesele. OÜ Multipakend Tootmine omanik ja direktor Boriss Tsernjak tunnistas, et see, et valitsus kaalub töökohtade loomise toetust ja elektrienergia maksusoodustusi, on julgustanud mõtlema Ida-Virumaal tegutsemisele.
Kombati tööjõudu
Jõhvi töömessilt otsiti inimest, kes hakkaks kohapeal asju ajama. Samuti kombati kohalikku tööjõudu.
"Minu huvi oli vaadata, millist tööjõudu regioonis leidub. Minu üllatuseks on väga palju inimesi, kes tahavad tööd teha, nende seas ka palju noori ja harituid. Samuti olen üllatunud, et messil on nii palju külastajaid. See näitab, et inimestel on suur mure. Mure on ka tööandjatel, sest tööjõudu ei jätku. Inimeste soovid on väga lakke aetud. Tööjõud on kõige suurem probleem, sest töökulud kasvavad meil tunduvalt kiiremini kui töö efektiivsus," rääkis Tsernjak.
Juhul kui otsustatakse Ida-Virumaal tootmist alustada, on kõige tõenäolisem koht Jõhvi või Narva tööstuspark. "Oleme saanud mitu pakkumist, aga kindel valik on tegemata, sest pole veel oma investorilt sajaprotsendilist "jah" vastust saanud."
Tsernjak ei soovinud kommenteerida ka võimalikku töökohtade arvu. "Kuni asi pole konkreetne, pole mõtet rääkida. Me võtaks töötajaid ka Tallinna tootmisse, aga inimesed küsivad esimese asjana, kas me pakume elamiskohta, ja sellise asjaga pole me veel kokku puutunud. Jällegi − kui on kogemuste ja kuldsete kätega inimene, siis on, millele mõelda."
Soome või Viljandisse?
Elamispinna küsimus oli huulil ka neil tööotsijatel, kes tundsid huvi Elvas asuva ASi Enics Eesti vastu. Sellesse tööstuselektroonikat tootvasse tehasesse otsitakse koostajaid, operaatoreid ja laotöötajaid.
"Kui inimene tahab tööd teha ja sobib meile, saame pakkuda motellis tuba ettevõtte kulul. Sõidukulu on inimese enda kanda," ütles personalispetsialist Eve Vink, lisades, et ettevõttes on oodatud ka erivajadustega inimesed, keda on praegu 650 töötaja hulgas neli.
Messil pakuti töökohti ka piiri taha. Soome ettevõte Lassila & Tikanoja OY, mis pakub peamiselt puhastus- ja prügiveoteenuseid, otsis inimesi puhastusteenindaja, töödejuhataja ning kütte- ja külmaseadmete tehniku ametisse.
"Huvilisi on palju ja huvi on üsna konkreetne − inimesed teavad, mida nad otsivad. Töökohad, mida pakume, on peamiselt Helsingis ja selle ümbruses. Koristus on heaoluriikides sageli selline ala, kus saavad alustada need, kes soovivad sinna riiki tulla," selgitas ettevõtte värbamiskonsultant Piret Ustav.
Soomes töötamise eeldus on soome keele oskus. Ka puhastusteenindajatel.
"Filoloog ei pea olema, aga suhtlustasandil tuleks keelt osata. Nii elumajades, kus tehakse üldpindade koristust, kui kontorites, kus inimesed samal ajal töötavad, on suhtlemine koristajatöö normaalne osa," rääkis Ustav.
"Приезжайте лучше в Вильянди, чем в Финляндию!" (Tulge Soome asemel parem Viljandisse!)," tegi samal ajal keset messisaali kihutustööd Viljandi linnapea Ando Kiviberg. Viljandi linnavõimud ajas koos viie ettevõttega Ida-Virumaale kohapeal valitsev töökäte põud. Suurest vahemaast hoolimata huvilisi jätkus.
"Inimesed on valmis tööle tulema, aga põhiline küsimus on just elamispinnas. Väga palju küsiti, kas ettevõtetel on ühiselamud. Osa on valmis üürima, mõni tahab osta odavamat ahiküttega korterit," rääkis Viljandi linnavalitsuse ettevõtluse spetsialist Ljudmila Nugis.
Avatud pakkumistele
Küpses eas paar Irina Talpas ja Leonid Borissov oli kursis Viljandi ettevõtete huviga ega välistanud töötamist mujal. "Ehitame praegu maja ja päriselt ära kolida ei tahaks," ütles Borissov. "Palk peaks sel juhul olema selline, et saaks endale lubada kahes kohas elamist. Eelmisel suvel käisime Viljandis turistina ja meile see linn väga meeldis," lisas Talpas.
Mõlemad õpivad praegu töötukassa vahendusel eesti keelt ja on valmis tegema erisuguseid töid. Irina on enda sõnul töötanud peaaegu kõikjal, pidanud muu hulgas meditsiiniõe ja bussijuhi ametit. Boriss on olnud 35 aastat ametis tööstuses, kuni ta koondati. "Olen harjunud tööd tegema ja tahaks siiski ka rohkem kui kord nädalas süüa," muheles 60aastane mees. "Aga kuna vanust on üksjagu, siis raske töö mulle enam ei sobi."
Margit Osvetile jäi tööandjatest silma sotsiaalse kohanemise tugikeskus, kes värbas projekti raames puuetega inimestele tugiisikuid. "Kuna olen varem teinud hooldajatööd, jätsin oma kontaktid ja loodan, et minuga võetakse ühendust. Kui saadan oma CVsid läbi CV Keskuse, siis ausalt öeldes ei saa ma enamasti mingit vastust," rääkis ta.
Osvetit saatis töömessil tugiisik Riina Okas. "Töötukassa ostab sellist teenust pikaajalistele töötutele. Vahel on inimene oma probleemidega liiga kinni jooksnud ja vajab tuge," selgitas ta.
Messil julgustas Okas suhtlema mitte ainult nende tööandjatega, kes võiksid sobida senise töökogemuse ja hariduse põhjal. "Oma praegust soovide ruumi võiks laiendada, sest õppida ja uudishimulik olla saab terve elu."
Eile loendati tagasiside ankeetide põhjal ligemale 1200 külastajat. Messile registreerus üle 40 tööandja, kes pakkusid ligi 300 töökohta. Neile lisandusid töötukassa vahendatud 480 töökohta.
"Ootasime rohket osavõttu, sest panustasime sellesse palju," kommenteeris töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk, lisades, et messil osales rekordiline arv tööandjaid ja tööotsijaid.