Sisejulgeoleku õpe laieneb Jõhvi gümnaasiumisse

Sisekaitseakadeemia nõunik Priit Männik on aastaid korraldanud sisekaitselist eelkutseõpet Kohtla-Järvel ja Narvas. Järgmine huviline on Jõhvi gümnaasium. Foto: Ilja Smirnov

Aastaid Kohtla-Järve ja Narva koolides läbiviidud sisekaitseline eelkutseõpe on uuest õppeaastast ka Jõhvi gümnaasiumi "valikumenüüs", nii et soovijad saavad omandada algteadmisi politsei, piirivalve ja pääste erialalt.

Jõhvi gümnaasiumi direktor Tarmo Valgepea ütles, et soovi õppida sisejulgeoleku erialasid on avaldanud nii praegused õpilased kui need, kes on käinud karjääripäeval ja gümnaasiumi tutvustuspäeval.

Leiab rakendust

"Teame, et sisejulgeoleku valdkonnas on vakantseid ametikohti ehk elades Ida-Virumaal ja õppides seda on võimalik siin rakendust leida. Sama tähtis on aru saada, kas ma üldse tahan selles valdkonnas töötada. Kolmandaks annab see üleüldise ühiskonnaelust arusaamise ning hea ja kurja teema mõistmise. Nii et see on vajalik õpe mitte ainult eriala valikuks, vaid ka isiksuse arenguks," arvas Valgepea.

Uuest õppeaastast valikuna pakutav kuuest või seitsmest kursusest koosnev sisekaitseline eelõpe on omamoodi jätkuks riigikaitse kursusele, mille läbivad kõik riigigümnaasiumi õpilased.

"Õlg õla tunne ja üksteisega integreerumine on minub arvates kõige tähtsam riigikaitse. Üksteise usaldamisega võib liigutada mägesid, aga usalduse puudumisel on kiilu löömine kas või rahvuse pinnal väga lihtne," kommenteeris koolijuht.

Sisekaitseliste kursuste õppekava tuleb sisekaitseakadeemialt, aga riigigümnaasium on valmis seda arendama teiste ainetega seoseid luues.

"Kui on piisavalt huvilisi ja saame komplekteerida eraldi õpperühma, proovime ühendada sisejulgeoleku õppe kohustuslike kursuste sisuga," lubas Valgepea.

Näiteks saab keemiaõpingud ühendada käiguga kriminalistikalaborisse. "Oluline on ka sotsiaalne suhtlemisoskus ja käitumine − austus politseiniku vastu algab sellest, mis näoga ta sulle otsa vaatab ja kuidas ta oskab sinuga rääkida."

Saavad lisapunkte

Sisekaitseakadeemia rektor Katri Raik ütles, et koostööleping riigigümnaasiumiga on veel allkirjastamata, aga suuline kokkulepe olemas.

"Kuigi me sisekaitseakadeemiat Ida-Virumaale ei too, saame siia tuua mitmesuguseid tegevusi, panustades nii aja kui rahaga. Üheks on kadettide laiaulatuslik praktika, teiseks on sisekaitseline eelkutseõpe. Pooled koolid, kus me seda pakume, on Ida-Virumaal. Leidsime, et ka Jõhvi riigigümnaasiumile tuleks õlg alla panna. Jõhvis oleks minu arvates mõistlik teha koostööd Viru vanglaga."

Nii lisanduvad Jõhvis politsei-, piirivalve- ja päästeerialale teadmised vanglaametniku tööst.

"Ettevalmistused käivad. Meie võimekuse taha asi ei jää," kinnitas sisekaitseakadeemia nõunik, kutsealase eelkoolituse juht Priit Männik.

Nagu teisteski koolides, hakkab Jõhvis pakutav sisekaitseline eelõpe koosnema teooriast ja praktikast. Teoorias omandatu kinnistatakse praktilistes erialalaagrites nii akadeemia päästekolledži Väike-Maarja päästekoolis kui ka Paikusel asuvas politsei- ja piirivalvekolledžis.

Ida-Virumaal lõpetasid esimesed sisekaitselise eelõppe läbinud gümnasistid 2014. aastal, olles õppinud sisejulgeoleku erialasid kolme aasta jooksul. Sel kevadel lõpetas Narvas 21 ja Kohtla-Järvel 19 õpilast.

Narvas moodustatakse õpperühm nelja kooli baasil, Kohtla-Järvel on eelõpe jäänud ainult Järve vene gümnaasiumisse. Õpe toimub eesti keeles, kõrvaldades ühe akadeemiasse astumise komistuskivi. Et õppimine sujuks paremini, pakutakse enne erialase eesti keele kursust.

Üle Eesti oli mullu 82 lõpetajat, neist 34 esitasid sisekaitseakadeemiasse sisseastumise avalduse ja pooled asusid seal ka õppima (osa sai sisse mitmesse kooli ja tegi teise valiku).

Männiku sõnul on eelkutseõppe lõpetajad sisekaitseakadeemiale väärtuslikud, sest neil on erialavalik klaar. "Kui nad pole sellest kolme aasta jooksul tüdinenud, on tõenäoline, et nad ei tüdine ka akadeemias."

Eelkutseõppe lõpetajatel on võimalus astuda vabatahtlike päästjate või abipolitseinike ridadesse. Samuti saavad nad asuda sisekaitseakadeemiasse õppima soodustingimustel − sisseastumisel saavad eelkutseõppe läbinud noored kutsesobivusvestlusel selle eest lisapunkte.