Peotule teekond tuleb Ida-Virumaal eriline
25. september 2018, 18:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laulu- ja tantsupeoni on 281 päeva aega, ent tule teekond maakonnas juba paigas. Seekord liigub tuli nii maa kui vee peal, nii maa all kui mägedes. Traditsiooniliselt peatutakse armastatud kultuuritegelaste juures ja peetakse tule öömajades simmaneid.
Peotuli jõuab idavirulaste koduõuele Jõgevamaalt pärast jaanipäeva, 25. juunil, ning lahkub Lääne-Virumaale 27. juunil.
Elupaikades ja kalmistutel
Kohad, kus tuli vastu võetakse ja üle antakse, ei asu täpselt maakonna piiril. "Vaatasime, et oleksid emotsionaalselt toredad kohad," selgitas Ida-Virumaa omavalitsuste liidu kultuuritöö spetsialist Erika Kõllo.
Nii võetakse tuli vastu Avinurme elulaadikeskuse õuel ning antakse üle emakeelepäeva algataja Meinhard Laksi mälestuskivi juures Uljastel.
Tuli külastab oma teekonnal Ida-Virumaa olulisi kultuuriinimesi nii nende elupaikades kui kalmistutel. "Nende juures, kes on suuri pidusid dirigeerinud ja lavastanud, käime lausa kodudes. Sealjuures räägime ka inimestest, kes on kohapealsete pidude jaoks olulised olnud," rääkis Kõllo.
Esimesena peatutakse dirigent Ants Üleoja kodukohas Opaku talus Oonurmes. Atsalamas keeratakse sisse perekond Surva kodutallu − kohal on lubanud olla ka eelmise üldlaulupeo kunstiline juht ning järgmise Virumaa laulupeo üldjuht Hirvo Surva.
Peotule Ida-Virumaal viibimise ajal on veel pikemad peatused Iisakus, Illukal, Jõhvis, Toilas, Sillamäel, Narva-Jõesuus, Kohtla-Järvel, Lüganusel ja Kiviõlis. Näiteks Iisaku kalmistul pannakse küünlad Robert Theodor Hansenile − laulu "Ema süda" muusika autorile − ja Illuka kiriku juures austatakse heliloojat, organisti ja koorijuhti Alfred Karindit.
Tuletulemine 2019XXVII laulu- ja XX tantsupeo "Minu arm" tule teekond saab 1. juunil alguse Tartust, kus peo kunstilised toimkonnad süütavad päikesetõusul tule Eesti rahva muuseumi pargis. Järgnevad 33 päeva on tuli maakondade hoida, liikudes läbi terve Eesti.
Tule teekond lõpeb 4. juuli õhtul Tallinnas Kalevi staadionil, kus kell 19 algab XX tantsupeo esimene etendus. Igas maakonnas viibib peotuli kuni kolm ööpäeva.
Tuletulemine on avamäng juubelipeole, kandes endaga laulu- ja tantsupeo väärtusi ning väge igasse Eestimaa nurka. 2019. aastal saab tuletulemise traditsioon 50aastaseks − esimest korda toimus üle-eestiline tuletulemine 1969. aastal laulupeo sajanda aastapäeva puhul.
Tuletulemine on alati väga emotsiooniderohke ja võimsaid elamusi pakkuv suursündmus, märkis Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse teabejuht Sten Weidebaum.
"Loodame väga, et tuleteekonna korraldamine on maakondadele meeldiv võimalus oma identiteedi tutvustamiseks ning samas ka hea võimalus kodupaiga kultuuriloo (taas)avastamiseks, et nii endisaegseid kui ka praegusi kultuuriloolisi suurkujusid meeles pidada ja märgata," lisas ta.
Kaks simmanit
Tuli jääb öömajale Narvas ja Kohtla-Nõmmel ning seal oodatakse rahvast ka simmanile. Narvas tervitatakse tuld ja peetakse simman tõenäoliselt Raekoja platsil, sest linnuses kestavad samal ajal rekonstrueerimistööd.
"Kohtla-Nõmmel tahaks tulega käia nii maa all kaevandusmuuseumis kui mägedes kivihiies," rääkis Kõllo. Eriline on tule teekond veel selle poolest, et Narvast liigub tuli mööda jõge, randudes Narva-Jõesuus.
Romantiline vaatepilt − peolised tõrvikuga aerupaadis − jääb siiski ära. "Kui oleks mitu päeva aega, võiks ju aerutada, aga meil tuleb leida kiirem veesõiduk," märkis Kõllo.
Peotule peatuskohtades esinevad kohalikud kollektiivid. Kogu Ida-Viru teekonna sõidab kaasa näitleja ja lavastaja Üllar Saaremäe, kes jutustab kohapeal olulistest kultuuriinimestest.
Ida-Virumaalt pürgib laulu- ja tantsupeole 85 kollektiivi.