Töötud käsitöömeistrid taaselustavad jõululaada

Angelina Skripnik plaanis algselt hakata elatist teenima rõivaste õmblemisega, kuid muutis õpetaja veenmisel meelt ja kirjutas äriplaani hoopis pehmete mänguasjade valmistamiseks.

FOTO: Ilja Smirnov

Projekt "Narva - käsitöömeistrite linn", mis õpetab kümneid töötuid oma käsitööoskustega leiba teenima, tipneb jõulukuul käsitöölaadaga. Muul ajal loodetakse oma näputööle turgu leida nii turistide seas kui ka mujal Eestis laatadel käies.

Tiina Tamberg tegeleb neljandat aastat viltimisega. "Alustasin viltimisega kui hobiga, aga lõpuks sain aru, et see on asi, millega ma tahan tegeleda. Soovisin oma firma luua. Minule tuli see projekt õigel ajal, sest meile õpetati äriplaani kirjutamist ja kodulehe tegemist."

Käsitöö polnud võõras ka õmblejaks õppinud Angelina Skripnikule. "Küll aga on minule uus asi ettevõtlus ja sellealasest koolitusest oli mul oma firmaga alustamiseks kõige enam kasu."

Skripnik lisas, et ettevõtluskoolituse kõrval oli huvitav laiendada oma käsitööoskusi ja midagi uut juurde õppida, näiteks sai proovida nahast esemete valmistamist ja klaasitööd. Sellele vaatamata jäi naine truuks õmblemisele, kuigi muutis oma esialgset plaani keskenduda naisterõivastele. "Tõin näidata nukke ja loomi, mida olin õmmelnud, ning õpetaja ütles: "Mis kleite! Hakka tegema hoopis mänguasju!" Nii kirjutaski ta äriplaani mänguasjade ja sisustustoodete valmistamiseks.

Küsimusega, kuidas teha oma hobist töö, liitusid projektiga ka ehtekunstnik Olesja Brokk ja taldrikute maalija Svetlana Kirpu. "Minu eesmärk on täidetud, sain nii uusi teadmisi kui tutvusi," kinnitas Brokk. Kirpu märkis, et tema soovis eelkõige teada, kuidas laiendada oma klientuuri, sest mõlemad naised on juba käinud kauplemas laatadel üle Eesti.

Loodavad turistidele

Tamberg, kes on seni piirdunud kohalike laatadega, rääkis, et suvel liigub Narva-Jõesuus ja Narvas väga palju turiste ning näiteks Venemaa külastajate seas on vildist vestidel, sallidel, sussidel ja ehetel hea minek. Samuti on laatadel tekkinud püsikunded, kes ka oma tuttavate seas reklaami teevad. "Ma ei kurda. Hästi võetakse vildist asju kingituseks, eriti jõulude ajal, kuigi ka suvel on palju ostjaid. Isegi olen üllatunud."

Skripnik usub, et tema toodete järele pole Narvas nõudlust, ning loodab turustamisvõimalust leida pigem Tartus. Samuti panustab ta välisturistidele.

Brokk näeb oma põhiklientuurina Eesti elanikke, kuid Kirpu sihib kaugemale. "Olen optimistlik just seetõttu, et Narva on piiriäärne regioon. Rõõmu teevad projektid, mis on seotud bastionide renoveerimisega ja tänu millele suudab Narva ligi meelitada veel rohkem turiste nii Venemaalt kui Euroopa Liidust."

Projektitegevuste spetsialist Jelena Erdman usub naiste edusse. "See on neile suur hüpe. Valdavalt on tegemist koduperenaistega, kes on juba ammu kaotanud töö ja sellega ka enesekindluse, usu oma võimetesse ja võimalustesse. Aga pärast seda, kui nad oma äriplaani kaitsesid, on nad selja sirgu löönud."

Valmistutakse jõuludeks

Projektijuht Sirje Maala nentis, et kuigi projekt ei näe ette stardikapitali jagamist, saavad osalejad minna valmis äriplaaniga seda töötukassast küsima. Projekti võib lugeda kordaläinuks, kui 90 inimesest, kes on läbinud eriala-, ettevõtlus- ja kodulehe loomise koolituse, asub ettevõtjana tegutsema 50.

Maala sõnul on eelmiste projektide kogemus näidanud, et töötute seas on küllaltki suur osa mingeid oskusi omavaid inimesi ning need oskused on neil tekkinud hobi tulemusel, kuid valdav enamik neist ei usu, et see võib saada nende püsituluallikaks. "Kuna suur osa Narva töötutest on olnud hõivatud suurettevõtetes, ei kujuta nad hästi ette, kuidas alustada ja edendada omaenda äri."

Lisaks koolitustele on projektis osalejad käinud tutvumisreisidel ja loonud teiste käsitöömeistritega kontakte Tartu hansapäevadel, Viljandi pärimusmuusika festivalil ja Võru linna sünnipäevalaadal.

Praegu valmistutakse seitsmepäevaseks Narva jõululaadaks, täiendades oma kollektsioone jõuluteemaliste esemetega. Projektirahaga tasutakse 30 kauplemiskoha rent. Maala sõnas, et laada organiseerimine annab ühelt poolt tõuke tulevaseks edukaks tööks, teiselt poolt taaselustab see Nõukogude võimu ajal kadunud jõululaatade läbiviimise ammuse traditsiooni.

Projekti rahastavad Euroopa sotsiaalfond ja Narva linnavalitsus ning seda viib ellu Narva linna sotsiaalabiamet.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles