Kiviõli must mägi muudab vähehaaval värvi

Ekskavaatorid töötavad aurupilvedes - mäe sees küünib temperatuur poolesaja kraadi kanti. Foto: Matti Kämärä

Kiviõli suletaval poolkoksimäel jätkub pinnase teisaldamine ühtaegu veekindla ja vett ära juhtiva katte paigaldamise ning neile omakorda killustikukihi ladestamisega.

Kiviõli poolkoksimäge sulgev AS Skanska EMV alustas seal silmaga nähtavaid töid tänavu märtsis. Pärast pikka hoovõttu, mis firma jaoks tähendas projekteerimist ja uurimist ja kaalutlemist ja ümber projekteerimist.

Nüüd, mil mäe peal käib mitu tööd ühtaegu ja kõik jookseb nagu nööri mööda, hindabki Skanska EMV juhatuse liige Toomas Alle kõige keerulisemaks projekteerimise aega.

"Kibelesime mäele juba 2010. aastal, tahtsime kangesti alustada, aga ei saanud," räägib ta aega nõudnud eeltöödest, mille üks oluline osa oli vettpidavale materjalile ladestatava materjali muutus.

Algne projekt nägi ette katta mägi enne haljastamist värske poolkoksiga. Sel juhul oleks tulnud mäge mööda alla voolav pinnasevesi eraldi kokku koguda ja enne loodusesse laskmist puhastada. Pealegi oleks nii suure koguse värske poolkoksi saamine olnud keeruline ja ebaühtlane. Üksnes Kiviõli keemiakombinaadist poleks piisanud, seda tulnuks juurde tuua ka VKGst. Värske poolkoksi asendamine aherainega - täpsemalt jämedaks killustikuks peenestatud aherainega - muudab asja lihtsamaks.

"Oleme nüüd oluliselt tarnekindlamad," kinnitab Alle.

Mäge mööda alla voolav puhas sademevesi jõuab mäge ümbritsevasse kraavi ja juhitakse läbi ühtlustusmahuti Uuemõisa ojja.

Pinnaseteisaldus lõpusirgel

Skanska EMV töömaa Kiviõli mäel hõlmab 19,5 hektarit. Ühtekokku teisaldatakse ehk liigutatakse selle ala piires ringi 770 000 kantmeetrit poolkoksi. Enamjaolt veetakse seda kõrgematest kohtadest madalamatesse kalluritega, osalt aga kukutavad ekskavaatorid kopatäisi lihtsalt ülevalt alla. Suurem jagu sellest kogusest on juba uues kohas, jäänud on veel pisut üle saja tuhande kantmeetri. Et nädalas jõutakse teisaldada umbes kakskümmend tuhat kanti, usutakse selle tööga aasta lõpuks valmis jõuda. Kui vaid liialt vara liiga paksu lund maha ei tule.

"Kümme sentimeetrit meid veel ei sega, aga kakskümmend juba küll," ütleb objektijuht Mati Kelindeman. "Kätte saaksime pinnase sellise lumega küll, aga teises kohas maha panna enam ei saa - kevadel, kui lumi sulab, hakkaks see koht vajuma."

30 meetrit madalamaks hammustatud mäe otsas töötavad ASi Temiir ekskavaatorid ja kallurid aurupilvedes - mägi on seest soe, vahest nii viiekümne kraadi kanti. Tolmu praeguse niiske õhuga ei ole. Suvel oli küll, nii et teid tuli sageli kasta ja veokijuhtidel soovitati respiraatoreid kasutada.

Kõiki töid korraga näha

Allpool on ASi Viacon Eesti mehed ametis planeeritud ja tihendatud mäekülgede katmisega. Kõigepealt vettpidavad bentoniitmatid ("See on nagu viltkangas, mille kahe kihi vahel on savi; savi paisub niiskusega ja moodustab kihi, millest vesi läbi ei pääse," selgitab Kelindeman), nende peale drenaažikangas, mille ülesanne on läbi aherainekihi imbuv sademevesi mäest alla kraavi juhtida.

Kui katete alla mineva ala võib suuremas ulatuses ette valmistada ja ootele jätta, siis bentoniitmatid üle kolme päeva lahtiselt lageda taeva all seista ei tohi, mis tähendab, et selle aja jooksul peab Aidu karjäärist toodav aherainekiht peale saama. Aherainet purustab karjääris peenemaks AS Kiviluks, kohaletoomine ja vajaliku paksusega kihina laialilaotamine on OÜ Kaurits töö.

Kõik ligemale 20 hektarit kaetakse lõpetuseks muruga - seda mitte tavapäraselt külvates, vaid voolikute abil hüdrokülviga. Kaks ja pool hektarit on sel moel juba roheka jume võtnud. Kuus ja veerand hektarit mäepinda saab lisaks kaseistikud peale. Sedagi tööd on juba alustatud - ühel mäeosal on istutusaugud valmis kaevatud ning 40sentimeetrised puuhakatised istutatakse neisse veel sel aastal.

Unikaalne kogemus

"Need mäed on unikaalsed ja selliseid kogemusi ju eriti ei ole," tunnistab Toomas Alle.

Mati Kelindeman meenutab, et alguses oli kaks nädalat pusimist, kuidas masinatega üldse mäe otsa pääseda. Nõlvad olid nii järsud, et hakatuseks tuli kopaga mäe sisse serpentiinid kaevata, mida mööda ülejäänud tehnika liikuma pääses. Kopajuhid tunnistasid esimestel päevadel, et seal üleval on pisut kõhe.

Omapärane on see mägi muuski mõttes: kohati tuhkjas tolm, kuhu jalg sisse vajus, kohati hirmkõvaks tsementeerunud.

"Aga tehnikale on ta allunud," kinnitab Alle.

Kuigi tööde alustamine venis, ollakse praegu graafikust pisut eeski. Tähtajaks, tuleva aasta lõpuks, jõutakse valmis kindlasti.