Nii Eesti kui Venemaa peaksid Peipsi järve paremini kaitsma

Ka riigikontrolörid said lõpuks aru, et Narva Sõpruse sild on sisuliselt kitsas pudelikael. ELi ja Venemaa ühise piiriala infrastruktuurile ning Peipsi järve keskkonnaohutusele tuleb mõlemal riigil senisest rohkem raha eraldada. Foto: Ilja Smirnov

Vene Föderatsiooni kontrollikoja esimees Sergei Stepašin saabus eile Narva, et kõnelda koos Eesti kolleegidega läbi viidud auditi tulemustest. Peipsi järve keskkonnakaitses ja transpordivahendite piiriületuse korralduses riisumisi ei tuvastatud, kuid leiti, et rahastus on puudulik.

Venemaa kontrollikoja esimees Sergei Stepašin ning Eesti riigikontrolör Mihkel Oviir arutasid eile Ivangorodis toimunud kolleegiumil kahe ühiskontrolli tulemusi. Üks neist käsitles transpordivahendite piiriületust Narvas ja Ivangorodis ning teine Peipsi järve keskkonnaohutust.

"Riisumisi me ei tuvastanud," ütles Sergei Stepašin, kes sõitis üle silla Narva kohe pärast kolleegiumi. "Uurisime mõlema poole eraldatavate vahendite kulutamise efektiivsust ja piisavust."

Järve saastamine jätkub

Peipsi järve keskkonnakaitsele ja piiriliikluse korraldamisele eraldatavate vahendite ebapiisavus oli kontrollijatele ilmne. Kui aga raha ei ole, siis ei toimu ka soovitud muutusi paremuse poole.

Riigikontrolörid märkisid, et Peipsi järve probleemiks on puudulik heitveepuhastus, eriti puudutab see tööstuslikku, Venemaalt Slantsõst pärinevat heitvett. Samuti kahjustavad järve Eesti põllumajandustootjate kemikaalid.

"Mõlema poole arvates on viimase viie aastaga suudetud ära hoida Peipsi järve reostuskoormuse kasv. Samal ajal märgivad ühiskolleegiumi liikmed vajadust rakendada lisaabinõusid järve keskkonnaohutuse tagamiseks," on kirjas eile avaldatud teates.

Näiteks leiti puudusi saasteainete piirkontsentratsioonide normeerimise süsteemis.

Vaja on uut piiriülest lahendust

Riigikontrolörid jõudsid Narva ja Ivangorodi vahelist transpordiliiklust arutades arusaamisele, et tegu on tõelise pudelikaelaga.

"Piirijärjekordade põhjus on üks - piiripunktid asuvad mõlema linna keskuses," ütles Stepašin, kes tuli kõike oma silmaga nähes järeldusele, et pooled vajavad uut ümbersõiduga transpordilahendust ja Vene poolel on oluline parandada olemasoleva tee kvaliteeti.

Vene Föderatsiooni kontrollikoja audiitori Igor Vassiljevi sõnul on oluline parandada eelinformatsiooni vahetust üle piiri liikuvate kaupade kohta. See võimaldaks märkimisväärselt lühendada tollivormistusele kuluvat aega. Tema kolleeg Sergei Movtšan juhtis tähelepanu vajadusele juurutada kiiremas korras integreeritud ametkondadevaheline automatiseeritud infosüsteem.

Stepašin raporteerib Putinile

Audiitorid arvutasid välja, et Narva-Ivangorodi piiri võimaluste parandamiseks on vaja umbes 115 miljonit eurot. See summa ei sisalda kulutusi uue silla ehitamisele, kuna see perspektiiv on seniajani üsna ähmane. Eesti riigikontrolöri Mihkel Oviiri sõnul jäi selgusetuks, mis siis arengut takistab, sest silmanähtavaid takistusi ei sea keegi.

"Mõlemad pooled tahavad arengut, kuid väga raske on neid kokku tuua. Me ei saanudki aru, mis seda takistab," ütles Oviir.

Mõlema auditi lõppdokumendid ehk järeldused kantakse ette kahe riigi valitsustele. Stepašin kannab tulemused Vladimir Putinile ette aprilli lõpul. "Putin annab korraldused [ministritele] - meil on selline praktika," täpsustas ta. Seejärel jõuab ta ettekanne ka Vene Föderatsiooni parlamenti.

Stepašin rõhutas, et riigikontrolöride soovitused on täitmiseks kohustuslikud.

"Peamine pole audit, vaid see, et midagi muutuks. Sügisel kavatseme uurida vahepeal toimunud muutusi. Järgmine ühisaudit leiab aset 2015. aastal," ütles Venemaa peakontrolör Eesti kolleegidega toimunud ametliku kohtumise lõpetuseks.

Põhjaranniku küsimusele Venemaa valitsuse järjepidevuse kohta pärast praeguse peaministri presidendiks saamist vastas 1999. aastal (enne Putinit) Venemaa valitsust juhtinud Stepašin kiretult: "Usun, et Putinile mõeldud ettekanne on kasulik ka Medvedevile."