Talunikud peavad hane- ja lagleparvedega tulutut võitlust

Pühaoru talu viljapõldudel peab linnuvahti ühtekokku paarsada tonti. Foto: Matti Kämärä

Aasta-aastalt arvukamad hane- ja lagleparved teevad rannikuäärsetel põldudel tohutut hävitustööd; põllumeeste püüded neid peletada erilist tulu ei anna.

Toila valla Pühaoru talus tegutses talv läbi tonditöökoda.

"Sügisel tegime hästi palju talivilja maha - talinisu, rukist ja talirapsi kokku 120 hektarit - ning selle kaitsmiseks oli vaja midagi ette võtta," rääkis talu perenaine Maire Uustal. "Eelmise aasta kogemus oli, et ühe talirukki põllu hävitasid linnud täiesti ära, mitte midagi ei saanud me sealt."

Tonditöökojas löödi kümnetollised lauad kahekaupa ristideks ja pandi neile sugulastelt-tuttavatelt küsitud vanad riided ülle. Teeäärsete põldude tontide rõivastele maaliti punaseid täppe ja ringikesi peale, seda küll pelgalt atraktiivsuse huvides - hanedel pole moetrendidest asja.

Kokku valmis tonte kahesaja ringis ning märtsi lõpus, kui esimesed haned platsi võtsid, pandi need põldudele üles.

"Sel aastal on vist veel nii külm olnud, et vaid üksikuid haneparvesid on näha," usub Uustal, et massiline ränne on alles tulekul. "Eks näis, kui linnud tontidega ära harjuvad, paneme võib-olla väetisekotte juurde, need lehvivad tuulega paremini - sünteetiline materjal ju ei vetti vihma käes - ja mõjuvad jälle mõnda aega."

Vanad väetisekotid lehvima

Kukruse kandis liikudes jäävad OÜ Revino viljapõldudel silma üsna korrapäraste ridadena seisvad valged asjandused.

"Panime talinisu põldudele vanad väetisekotid toigaste otsa, esialgu paistab, et on abi," rääkis ettevõtte juhatuse liige Margo Pärtna, et varasematel aastatel on hane- ja lagleparved põldudel kõvasti kahju teinud. "Vasavere kandis, kus parved muidu ikka istuvad, pole neid sel aastal näha olnud. Üksikud muidugi tulevad maha, aga mitte massiliselt."

Pärtna sõnul on Revino Kahula kandi rohumaadel hanesid päris palju näha. "Igalt poolt neid peletada ei jõua, talirüpsi põldudele võib-olla paneme veel samasuguseid peletajaid. Suur ränne on ju alles tulemas."

"Eks see ole rohkem enda rahustuseks," tunnistas juba mitmendat kevadet hanesid põldudel lehvivate väetisekottidega peletada püüdev Vendi aiandustalu peremees Aare Vent. "Esimesel nädalal on ilus, linde pole. Teisel nädalal näed, et väike parvekene tuleb ühte põlluserva. Kolmandal nädalal on põld linde triiki täis. Harjuvad kiiresti ära."

Tontide põllule seadmisest Vent suuremat ei arva - paigal seisvat kogu ei pelga linnud üldse. Kui miski lehvib, siis mõnda aega hoitakse eemale. Aga õhtu- ja hommikutundidel tuult enamasti ei ole ning siis ju kotid ei lehvi.

Aastat kümmekond tagasi põhjaranniku põllumehed hanedest-lagledest õieti ei teadnudki, siis oldi nendega kimpus peamiselt läänerannikul. Mida aasta edasi, seda hullemaks on asi läinud ka siin kandis.

Lahendus ministeeriumi tasemel?

"Varsti on nii, et ainult metsloomi toidamegi - metskitsed kahjustavad talvel talirapsi, suvel vaatavad metssead, kus nisu- või kaerapõllust suutäis saada, kevadel jätavad linnud musta maa maha..." arutles Aare Vent.

"Varem lindudele rukis ja raps eriti ei meeldinud, tahtsid ainult talinisu. Nii et oli aeg, kus me sel põhjusel talinisu üldse ei kasvatanud," ütles Maire Uustal, et nüüd enam ei valita. "Parved on iga aastaga suuremad ja lennuaeg pikem - seega ka kahjustused on suuremad."

Hüvitis, mida põllumeestele linnukahjude eest makstakse, ei kata seemnerahagi, muudest kuludest rääkimata.

"Võib-olla peaks nendele lindudele söödapõlde rajama? Kui neid mujalt põldudelt peletada ja söödapõldudel lasta rahus olla - vahest harjuksid enamjaolt seal käima?" on Aare Vent maakonna taluliidus jutuks võtnud. Hanede ja laglede populatsioon on tema sõnul nii suureks kasvanud, et keskkonnaministeerium peaks hakkama mingit lahendust otsima. Põllumehed ei oota hüvitise suurendamist, vaid soovivad kahjud ära hoida.