Töötus on kõvasti kasvatanud töövõimetute ridu

Kreenholmi sulgemise järel vormistasid paljud endised töötajad end töövõimetuspensionärideks, et tagada endale mingigi stabiilne sissetulek. Foto: Ilja Smirnov

Kui vaadata, kui palju on Ida-Virumaa viimase kümne aasta jooksul saanud juurde töövõimetuspensionäre, võiks arvata, et siit on mõni taud või sõda üle käinud. Tegelikult annab enda töövõimetuspensionäriks vormistamine paljudele töötutele võimaluse endale mingigi sissetulek tagada. 

Kui kümne aastaga on Ida-Viru elanike arv vähenenud ligemale 20 000 võrra, siis töövõimetuspensionäride arv on samal ajal kasvanud kaks ja pool korda ning ulatub sel aastal statistikaameti andmetel juba 17 322ni. Kümne aasta eest oli neid vaid 6736. Seejuures on kasv olnud ühtlane - peaaegu igal aastal on lisandunud ligikaudu tuhat inimest.

Tööealisi elanikke on Ida-Virumaale jäänud veidi üle saja tuhande. See tähendab, et töövõimetuks tunnistatud inimeste hulk tööealiste seas hakkab lähenema juba 20 protsendile.

Selge seos tööpuudusega

Sotsiaalkindlustusameti Kohtla-Järve büroo juhataja Militsina Vojeikina ütles nende arvude kinnituseks, et end töövõimetuks tunnistada soovivate inimeste arv on tõepoolest kõvasti kasvanud. "Ma ei oska täpselt öelda, miks, aga võin vaid eeldada, et see on seotud tööpuudusega," sõnas ta. Tööstaažist ja töövõime kaotuse protsendist olenevalt jääb töövõimetuspension enamasti 200-250 euro vahele.

Ka Ida-Viru maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiutalituse juhataja Evi Kruzmani arvates on tööpuudus peamine põhjus, miks inimesed töövõimetuspensioni saamise taotlusi esitavad. "See annab mingigi stabiilse sissetuleku. Paljud neist on aastakümneid töötanud siinsetes ettevõtetes, kus töötingimused pole tervist säästnud, ja seepärast on enamikul neist ka tõsised terviseprobleemid," ütles ta, lisades, et kui Kreenholm viimati viimased 500 töötajat koondas, siis paljudest nendest naistest said peagi töövõimetuspensionärid.

Virumaa pensioniameti arstliku ekspertiisi komisjoni ekspertarsti Niina Neglasoni sõnul ei ole paljud inimesed niikaua, kuni neil on töökoht olemas, oma haigustele eriti tähelepanu pööranud ega soovinud ka oma töövõime kaotust vormistada. "Näiteks üks inimene, kes oli 20 aastat epilepsiat põdenud, tuli alles nüüd, mil tal töökoht kadus, töövõimetuspensioni taotlema. Üks teine tuli käetraumaga, mille ta oli saanud juba 12 aastat tagasi," tõi ta hiljutisi näiteid.

Lai haiguste spekter

Neglasoni sõnul on haiguste spekter, millega töövõimetus taotletakse, väga lai. "On nii astmat, veresoonkonna haigusi, neuroloogilisi häireid ja palju muud. Peamiselt on need üle 50aastased inimesed ja selles eas on enamikul inimestest mingid probleemid tervisega. Kui naine on ikka 30 aastat laudas lehmi lüpsnud, siis jätab see paratamatult jälje tervisele," sõnas ta.

Neglasoni sõnul on märkimisväärne ka nende inimeste osakaal, kelle tervisehädad tulenevad alkoholi liigtarvitamisest. "Noorte seas esineb väga palju vigastusi, millega kaasnevad tõsised peaajutraumad. Ka HIV-positiivsete osakaal on jätkuvalt suur - iga kuu vormistame 30-40 neist töövõimetuteks," ütles Neglason.

Nii tempokalt kui Ida-Virumaal pole töövõimetute pensionäride hulk kasvanud kusagil mujal Eestis. Näiteks Harjumaal, kus on elanikke kolm korda rohkem, kuid tööpuudust samas märksa vähem, on neid samas suurusjärgus, mis Ida-Virumaalgi. Põlvamaal, kus on töövõimetute osakaal juba varem ületanud 20 protsendi piiri, pole edasine kasv viimastel aastatel nii tormiline olnud. "Ma arvan, et 20 protsenti ongi see piir, kus see näitaja võib ka Ida-Virumaal tõusta, kuid väga palju sellest üle enam ei tohiks minna," arvas Neglason.