Võitlus kütuse salakaubaveoga on olnud tulutu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimastel päevadel on karmistunud kontroll Venemaalt autode paakides toodava kütuse hulga üle. Tolli väitel on eesmärgiks vähendada kütuse sissevedu ebaseadusliku müügi eesmärgil ja tagada ausatele maksumaksjatele kiirem piiriületus.
"Vedelkütuste aktsiisivaba sisseveo norm pole muutunud 2004. aastast saadik, mil muudeti kütuseaktsiisi seadust - see on standardsuurusega paagitäis pluss 10-liitrit kanistris," selgitas ajakirjanikele korraldatud kõnetunnil Kirde tolliinspektuuri tollijärelevalve osakonna juhataja Virgo Treinbuk. "See kehtib tavalise turisti jaoks, kes ületab piiri meie maa külastamiseks. Aga kui inimesed tegelevad kütuseäriga ja kütuse sisseveo eesmärgiks on kasumit saada, lubab seadus kogu sisseveetava kütuse maksustada."
Aktsiisi maksmata võib Eestisse tuua sõiduvahendi standardpaagis olevat mootorikütust. Seaduse järgi võib aktsiisivaba kütust kasutada vaid selles sõidukis, millega see Eesti territooriumile toodi.
Keelatud on selle kütuse paagist väljapumpamine ja igasugune edasiandmine. Aktsiisimaksest vabastus kaob, kui sõiduki omaniku tegevusest selgub, et kütus tuuakse riiki edasimüügi eesmärgil.
Sagedastele piiriületajatele teadmiseks
Kuidas tehakse tollis kindlaks, millal on paagis ja kanistris olev bensiin müügiks mõeldud? Virgo Treinbuk ütleb, et see oleneb sama inimese piiriületuste arvust, sisseveetava kütuse kogusest ja muudest näitajatest, muu hulgas ka inimese enda seletusest selle kohta, kuhu ja milleks ta sõidab. Kui inimene sõidab edasi-tagasi kolm-neli korda nädalas, võib tolliametnik juba kahtlustada, et ta ei ole tavaline turist.
"Kui tal on aga iga kord 100-liitrine paak pilgeni täis, võib juba vastavaid järeldusi teha," ütleb Treinbuk. "Muidugi ei saa järeldada, et kõik need inimesed on sulid. Igat juhtumit tuleb käsitleda personaalselt. Suur hulk inimesi töötab tõesti Venemaal, paljudel on seal sugulasi ja seepärast seal käiakse. Ja kui piiri taga on kaup odavam, siis iga normaalne inimene ostab selle sealt. Kuid ebanormaalne on selle edasimüümine Eestis."
Tuleb välja nii: kui toll kahtlustab, et bensiini veetakse edasimüügi eesmärgil ja inimene ei suuda seda arvamust kummutada, peab ta maksma kütuseaktsiisi ka seadusega lubatud paagitäielt ja 10-liitriselt kanistrilt. Virgo Treinbuki sõnul on viimase nädala jooksul olnud kümme aktsiisimaksu maksmist.
Miks just nüüd?
Kütuse sisseveo üle kontrolli karmistamist nüüd, mil aktsiisiseaduse vastuvõtmisest on möödunud kaheksa aastat, selgitas Virgo Treinbuk järgmiselt: "Igal ajal on omad ülesanded. Kuna see teema on praegu esile kerkinud, siis tegelemegi sellega rohkem. Varem ei olnud see prioriteet."
Treinbuk peab ebanormaalseks olukorda, mil enam kui pooled Eesti-Vene piiri ületajad äritsevad kütusega makse maksmata. Turismi eesmärgil üle piiri sõitja ei saa kütusevedajate süül tekkinud suurte järjekordade tõttu normaalses korras piiri ületada.
Samas tunnistab Treinbuk, et seni pole kontrolli karmistamisest kütuse sisseveo üle Narvas tuntavat efekti saavutatud ja piirijärjekorrad on endiselt pikad.
"Vähemaks on jäänud juhuvedude busse, kus sõidab tavaliselt vaid kaks-kolm inimest," märkis Treinbuk. "Kui varem oli neid ööpäevas paarkümmend, siis nüüd on poole vähem. Kasu on igal juhul, sest iga niisuguse bussi ülevaatus võtab aega, ühe bussi asemel saab aga ülevaatuseks ette võtta kolm autot. Sõiduautode järjekord on kahjuks esialgu vähe muutunud.