Narva ja Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimine lükkub kaugesse tulevikku

Aastavahetusejärgne piirijärjekord Narvas. Foto: Ilja Smirnov

Siseministeerium pidi tunnistama, et Narva ja Ivangorodi piiripunktide rekonstrueerimisega ei jõuta ilmselt tähtajaks valmis ning kuna Euroopa Komisjon ei nõustunud programmi tähtaega pikendama, suunatakse euroliidu toetusraha ilmselt muudele piiriülestele projektidele.

Kaks ja pool aastat ette valmistatud projekti eesmärk oli rekonstrueerida Narva ja Ivangorodi piiripunktid, et parandada nende läbilaskevõimet. Plaanis oli viia läbi jalakäijate silla ja Venemaa poolele jääva kaldapanga ekspertiisid, koostada ehitusprojekt ning rekonstrueerida piiripunktid, kirjutas Postimees.

Kokku 8,2 miljoni euro suuruse eelarvega projekti oli osaliselt valmis rahastama Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm ning selle elluviimise tähtaeg 31. detsember 2014. aastal. Lisaks lubasid projekti rahastada ka Eesti riik ning Venemaa.

Regionaalminister Siim Kiisler ütles, et projekti ettevalmistus kahe riigi koostöös on kulgenud loodetust vaevalisemalt. Näiteks selgus, et ühishanked tuleb läbi viia Eesti poolel, mitte ei tee kumbki pool eraldi jne. Seetõttu asus Eesti poolelt projekti elluviija Riigi Kinnisvara AS (RKAS) seisukohale, et nemad ei suuda enam tagada kõikide tegevuste elluviimist praeguseks tähtajaks.

Nüüd teatas Euroopa Komisjon, et aastast tähtaja pikendust pole võimalik saada. Ehkki Vene partnerid on seisukohal, et Ivangorodi piiripunkti rekonstrueerimine on võimalik tähtaegselt lõpetada, on RKASi hinnangul keerukate hangete ettevalmistamise, läbiviimise ja teiste protseduuride tõttu risk ajahätta jääda liiga suur.

«Seega praegusel kujul projektiga edasi minna ei saa, et välistada võimalikke suuri tagasinõudeid,» ütles Kiisler. Kõige pessimistlikuma stsenaariumi korral tähendaks see kuni 100-protsendilist ehk 7,4 miljoni euro suurust programmi toetuse tagasimaksmist.

«Me lähtume reaalsetest võimalustest ja tahame projekti muuta selliselt,  et praegusel EL finantsperioodil tehakse toetuse abiga projekteerimine ning ehitustööd jäävad uue rahastusperioodi piiriülese koostöö programmi,» ütles minister.

Ministeeriumile on praegu ka teada, et Vene partner pole projektist ehitustegevuste väljajätmisega nõus. Kokkuleppele jõudmiseks jätkatakse jaanuaris läbirääkimisi.

Kiisler rõhutas, et praegu ei ole projekti toetuslepingut veel sõlmitud, seega pole euroraha kasutatud ning pole ka hirmu, et tööde venimise tõttu peaks midagi kuskile tagasi maksma.

Küll on projektipartnerid kulutanud ettevalmistavateks tegevusteks oma raha umbes 50 000 euro. Ka see pole siseministeeriumi hinnangul raisku läinud raha. «Kindlasti ei ole põhjust arvata, et projekti kokkuvõttes ei realiseerita, pigem on tegemist projektiidee muutmisega ning realiseeritakse projekt veidi teisel kujul ja teise ajakavaga kui esialgu oli plaanis,» selgitas ministeeriumi pressinõunik Kaili Uusmaa.

Kuivõrd piiripunktide ehitust lahti ei lähe, vabaneb projektist osa euroraha, mida ministeerium soovib kasutada teisteks piiriülesteks projektideks. Millistele täpsemalt, on ministeeriumi kinnitusel praegu veel vara rääkida.