Permisküla sild tooks uut elu Narva jõe kallastele

Ida-Viru maavanem Andres Noormägi näitas eile Slantsõ rajooni omavalitsuse juhile Sergei Kuzminile kunagise silla asupaika Narva jõe Eesti-poolsel kaldal. Foto: Matti Kämärä

Kui eile tuli Slantsõ rajooni omavalitsusjuhil Sergei Kuzminil Narva jõe Eesti-poolsele kaldale Permiskülla jõudmiseks teha autoga 160 kilomeetri pikkune ring, siis uue silla valmimisel lüheneks teekond üle viie korra.

Illuka valla ja Slantsõ rajooni juhid on tulnud välja algatusega taastada Permisküla kandis sild kohas, kus see vähem kui sada aastat tagasi oli. Eile käisid nad koos Ida-Viru maavanema Andres Noormäega Eesti-poolsel kaldal kõrge rohu sees kohas, kus kunagine sild maa peale ulatus, ning pidasid plaani, kuidas selle ideega edasi minna.

Elavdaks majandust

Illuka vallavanem Oleg Kuznetsov rääkis, et silla taastamine oleks loomulik juba ainuüksi sellepärast, et Permisküla elanikel on lähedaste hauad teisel jõekaldal, aga sinna pääseb praegu ainult piiripunkti kaudu. "On ilmselge, et sild paneks siinkandis elu rohkem käima," sõnas ta.

Venemaa Slantsõ rajooni omavalitsusjuht Sergei Kuzmin usub, et sillal oleks majanduslik efekt ka nende piirkonna jaoks. "Praegu doteeritakse meie rajooni 60-70 protsendi ulatuses föderaalsest eelarvest. Parem ühendus Eestiga võimaldaks meil paremini majandust ja turismi arendada ning teenida ka tulu eelarvesse," rääkis ta.

Kuzmin meenutas, et Slantsõ jaoks oli kõige keerulisem aeg 6-7 aastat tagasi, mil pandi seisma sealne põlevkivikaevandus ning palju inimesi tuli koondada. Nüüd on aga rajatud mitmeid uusi suuri peamiselt tsementi ja teisi ehitusmaterjale tootvaid tehaseid, mis on parandanud nii kohalikku elujärge kui inimeste sissetulekuid. "Praegu on Slantsõs käimas korraga nelja suure kaubanduskeskuse ehitamine," tõi ta näiteks.

Maa läheb hinda

Rajoonijuhi kinnitusel on hinda tõusmas ka Narva jõe äärde jäävad maatükid. Sinna metsiku loodusega ja seni küllaltki eraldatud piirkonda on varemgi oma suvilaid rajanud Peterburi jõukad inimesed. Näiteks oli seal oma maja 2010. aastal surnud Venemaa kuulsal näitlejannal Anna Samohhinal. Nüüd kavandatakse aga Kuzmini sõnul sinna piirkonda 200 krundiga elamurajooni.

Slantsõle on mõjunud soodsalt nii Ust-Luga sadama hoogne laiendamine kui kogu Peterburi piirkonna majanduskasv. "Koos sellega on paranenud infrastruktuur ning muutunud paremaks teed ja ka inimeste elatustase. Paljud meie inimesed oleksid  huvitatud Eestis puhkamisest. Uus sild teeks sõidu märksa lühemaks ja mugavamaks," sõnas Kuzmin.

Otsitakse toetust

Silla rajamiseks ei piisa omavalitsusjuhtide soovist, selleks on vaja riikide vahelisi kokkuleppeid ning peale silla ehitamise tuleb luua ka piiri- ja tollipunktid. Kuzmini sõnul on idee veel niivõrd algusjärgus, et praegu pole silla maksumustki arvestatud, kuid loogiline oleks tema arvates jagada kulud Eesti ja Vene riigi vahel pooleks.

Omalt poolt kavatseb Kuzmin leida silla rajamise ideele toetust nii Leningradi oblasti kubernerilt kui riigiduuma saadikutelt.  "Valmistame lähiajal  materjalid. Püüame kasutada kõiki kanaleid, et selgitada sellise silla vajadust," lubas ta.

Andres Noormäe sõnul on tähtis, et see algatus on tulnud kohalikult tasandilt. "Püüame nüüd järgmiste sammudena veenda ka meie ministeeriume," sõnas ta.

Samas ei ole viimase paarikümne aasta jooksul õnnestunud luua kahe kalda vahel isegi praamiühendust ning uue silla rajamine Narva lähistele pole samuti õnnestunud.