VKG kaevas Ahtme tuhaväljale istutatud kõreliiliad üles

Kuigi kõreliiliad istutati eraldi peenrasse, mis oli kavas kevadel aiaga piirata, hindasid keskkonnainimesed selle võõrliigi loodusesse levimise ohu ikkagi liiga suureks ja lilled tuli tuhaväljalt ära viia. Foto: Erik Kalda

Keskkonnainspektsioon leidis, et Ahtme tuhaväljale istutatud kõreliiliad võivad võõrliigina isegi peenrasse istutatuna kontrollimatult levima hakata, ning käskis taimed sealt eemaldada.  

Enne kui Ahtme tuhaväli sulgemistöödega pahupidi pöörati, kasvas seal looduslikult päris palju balti sõrmkäppa ja kohati ka tumepunast neiuvaipa.

Kui VKG septembri keskel Ahtme soojuselektrijaama põlevkivituha ladestuspaiga sulgemisele pidulikult punkti pani, istutati seda tähistava kivi ümber tosin Hollandist pärit kõreliiliat. Need ka aiaorhideedeks nimetatavad taimed vajavad päris ohideedega sarnaseid kasvutingimusi ja taheti katsetada, kuidas nad sellel alal edenevad, et seejärel Hollandist juba neidsamu varem seal looduslikult kasvanud orhideeliike tellida ja istutada.

Igaks juhuks küsiti enne keskkonnaministeeriumist nõu, kas kõreliiliaid ikka tohib sellisesse kohta istutada.

Meie liikide kaitseks

"Vastasin neile, et kuna tahetakse taastada ala looduslikku ilmet, ei tohiks seal kasutada võõrliike, vaid võiks istutada meie oma loodusele omaseid taimi," rääkis ministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Merike Linnamägi. "Hilisemast telefonivestlusest jäi mulle mulje, et neid taimi on kavas istutada tuhavälja alale laiali, seepärast teavitasin keskkonnainspektsiooni ja palusin neil kohapeal olukord üle vaadata."

Kuigi taimed olid istutatud peenrasse, hindasid kohal käinud keskkonnainspektorid nende levikuvõimalused kohalikku loodust ohustavaks ning käskisid taimed üles võtta.

"VKG suhtus asjasse mõistvalt ja täitis korralduse. Kuna sisuliselt oli tegemist lillepeenraga, siis väärteomenetlust sellele ei järgnenud," ütles keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul.

"Looduskaitseseadus ütleb, et välismaalt pärit isendite loodusesse laskmine on lubatud vaid teaduslikult põhjendatud taasasustamiseks ja keskkonnaameti loal. See on oluline meie liikide kohalike geenide kaitseks ja samuti selleks, et keegi mingeid haigusi sisse ei tooks," selgitas Merike Linnamägi, et ka ettevõtte plaan meil looduslikult kasvavaid orhideesid tuhaväljale istutamiseks Hollandist osta tuleb eelnevalt kindlasti keskkonnaametiga läbi rääkida. "Lihtsam ja loomulikum oleks oodata, kuni need orhideed ise sellele alale levivad. Kui nad seal varem kasvasid, küll siis tulevad uuesti."

Keskkonnaamet peab loa andma 

"Muidugi me teadsime, et tegemist on võõrliigiga, ja sellepärast istutasimegi need taimed peenrasse ja tahtsime aiaga piirata. Aga me ei ole ju spetsialistid ja kui öeldi, et taimed tuleb sealt ära viia, ei hakanud me vaidlema. Kahju, et nii läks, aga pole midagi parata," rääkis VKG ühiskondliku vastutuse juht Julia Piilmann.

Kõreliiliate kasuks otsustama ajendas tema sõnul tõsiasi, et need taimed on oluliselt odavamad kui päris orhideed - hinnavahe on kuni kuuekordne - ja teadmata, kuidas suletud tuhavälja kasvutingimused neile sobivad, peeti otstarbekamaks alguses odavama variandiga katsetada.

Tuhaväljalt ära toodud kõreliiliad istutati pottidesse ja kevadeni hoitakse neid nüüd ettevõtte kontoris. Kevadel istutatakse lilled tõenäoliselt kuhugi oma territooriumile.

Piilmanni sõnul pole plaani Hollandist meil looduslikult kasvavate orhideeliikide taimi tellida veel maha maetud. "Kindlasti uurime enne täpselt järele, kas ja millistel tingimustel neid tohib istutada," lubas ta.