Narva piiripunkte ootavad suured ümberehitused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Narva kesklinnas asuva piiripunkti rekonstrueerimistööde rahvusvahelise riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 31. märtsini. Ehitustegevust on plaanis alustada kevadel ning piiripunkti ehitustööd tuleb lõpetada selle aasta lõpuks.
"Ehitustööde eesmärk on muuta piiriületus Narva ja Ivangorodi piiripunktides inimestele kiiremaks ja mugavamaks. Piiri läbilaskevõime suureneb aasta lõpuks poole võrra ja sellega saavutatakse piiripunktide kesklinnalist asukohta arvestades maksimaalne läbilaskevõime," ütles RKASi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm.
Vanad hooned amortiseerunud
Piiripunkt koosneb kolmest terminalist: sõiduautode ja busside, jalakäijate ning veoautode terminalist. Piiripunktis on kaks sõidurada bussidele, kaks rada sõiduautodele ja neli rada jalakäijatele. Terminalihooned rajati 1990ndate esimeses pooles ning on amortiseerunud.
"Piiripunktide ressurss on kasutatud täielikult vaid siis, kui mõlemal pool piiri asetsevate piiripunktide läbilaskevõime on võrdne. Praegu on Ivangorodis eraldi busside terminal ja bussireisijaid on võimalik teenindada neljal rajal, kuus rada on sõiduautodele ning kuus rada jalakäijatele. Ehitustööde käigus on plaanis mõlema piiripunkti infrastruktuuri võimaluse piires ühtlustada," sõnas Idnurm.
Piiripunkti ehitustööd muudab keerukaks selle kesklinnaline asukoht, mida piirab ühelt poolt ajalooline Narva bastion ja teiselt poolt linnusepark. "Piiripunkti vahetus läheduses on linna peaväljak ja elumajad. Osa rajatisi on muinsuskaitse all ning laiendustöid on võimalik teha üksnes olemasoleva piiripunkti piires," lausus Idnurm.
Ümberehituse käigus lammutatakse 500ruutmeetrine jalakäijate terminal ja selle asemele ehitatakse uus 1468ruutmeetrine tänapäeva nõuetele vastav terminalihoone.
Ehitustööde ajal on tagatud sujuv piiriületus, sellegipoolest tuleb inimestel arvestada ehitustöödest tingitud logistiliste muudatustega ja varuda piisavalt aega piiriületuseks.
Politsei- ja piirivalveameti piirivalvejuhi Rando Kruusmaa sõnul on Narva piiripunkti renoveerimist kaua oodatud. "Narva piiripunkt on oluline värav Eestisse ja Euroopasse ning ehitustööde lõppedes saab see tänapäevaseks ning piiriületajatele mugavaks teeninduskohaks. Vähemoluline pole ka heade töötingimuste loomine piirivalvuritele ja tollitöötajatele, et inimesed tahaks meile tööle tulla ning teenindus sujuks tõrgeteta," ütles Kruusmaa.
Remonditakse ka jalakäijate sild
Samal ajal on sama programmi raames kavas rekonstrueerida ka Narva teine piiripunkt ja sild, mis on mõeldud vaid jalakäijate piiriületuseks. Ametlikult Narva-2 piiripunkti nime kandev ning kohalike keeles Parussinkaks kutsutud piiripunkt on plaanitud ajakohastada käesoleva aasta jooksul.
Piiripunkt Narva-2 asub kahekorruselises rekonstrueeritud hoones Narva jõe kaldal endise Kreenholmi manufaktuuri sissepääsuvärava naabruses. Piiriületus Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel üle Narva jõe toimub 1980. aastal ehitatud Parussinka jalakäijate silla kaudu. Sild on 10avaline lihttalasild kogupikkusega 184,5 meetrit.
"Programmi raames rekonstrueeritakse Narva-2 piiripunkti hoone tänapäevastele nõuetele vastavaks ning lisatakse olemasolevale piirikontrolli funktsioonile ka tollikontrolli funktsioon. Rekonstrueeritakse olemasolev jalakäijate sild, rajades sillale galerii, vältimaks kaupade ja isikute piiri- ja tollikontrollist kõrvale hoidmist. Samal eesmärgil rajatakse galerii ka piiripunkti ja jalakäijate silla vahelisele alale," sõnas Idnurm.
Piiripunkt rekonstrueeritakse regionaalministri valitsemisalast koordineeritava Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmi 2007-2013 raha toel.
Peale selle on hõlmatud projekti Venemaa partnerid ning sama projekti raames on planeeritud rekonstrueerida Ivangorodis asuvaid piiripunkte. Suurprojekti kogumaksumus koos omafinantseeringuga on 8,2 miljonit eurot.