Jäähallile ja veekeskusele otsitakse rahastajaid

Sirle Sommer-Kalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu on Jõhvi kaubandus- ja vabaajakeskusest eskiis, aga vald kuulutab märtsis välja arhitektuurikonkursi, et leida väärikasse linnaruumi kontserdimaja kõrvale sobiv lahendus.
Praegu on Jõhvi kaubandus- ja vabaajakeskusest eskiis, aga vald kuulutab märtsis välja arhitektuurikonkursi, et leida väärikasse linnaruumi kontserdimaja kõrvale sobiv lahendus. Foto: eskiis

Jõhvi kontserdimaja naabriks kerkivasse kaubandus- ja vabaajakeskusse tulevad kindla peale jäähall, ujula, kaubanduspinnad ning hostel, aga arendajad on avatud ka näiteks kobarkinoks, kui leitakse operaator.

Keskuse arendajad peavad praegu aktiivselt läbirääkimisi võimalike rahastajatega. Hinnanguliselt kujuneb keskuse maksumuseks 28 miljonit eurot.

"Läbirääkimised käivad Eesti investoritega ja korraga mitme seltskonnaga. Keskus läheb töösse siis, kui 70 protsenti lepinguid on sõlmitud. Kuni kokkuleppeid pole paberil, ei taha ühtegi nime välja öelda," ütles Allan Mänd, kes on Jõhvi vallavalitsuse ja OÜ Presfog kahasse loodud OÜ Jõhvi Pargi Arendus juhatuse liige.

Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar ei välista, et sotsiaalobjektide jaoks, nagu jäähall ja ujula, õnnestub kaasata Euroopa Liidu toetusfondide raha. Äriplaanis sellega arvestatud ei ole. "Üldiselt me ei usu sellesse. Kui toetusraha tuleb, on see linna osalus," märkis Mänd.

Arendaja eesmärk on avada keskus 2016. aastal. Ehituseks on arvestatud 12-14 kuud, valmima peab kogu kompleks korraga.

Kaubanduspinnad, parkimismaja ning spordi- ja vabaajakompleks võtavad 58 000 ruutmeetri suuruses keskuses enam-vähem võrdse osa.

Jäähall ehitatakse koos tribüünidega 1200 pealtvaatajale. Jälgitakse, et jääkiht oleks võimalikult õhuke ning võimaldaks temperatuuri kiirelt muuta. "Iluuisutamine ja hoki vajavad eri temperatuure ning siis saab anda liuväljale mitmesuguseid funktsioone," selgitas Mänd.

Sobilik ka võistlusteks

Veekeskusesse on planeeritud 25meetrine kaheksa rajaga ja elektroonilise ajavõtuga bassein, kus saab treenida ning võistlusi pidada. Tribüün mahutab 300 pealtvaatajat.

Eraldi ujumiskohad tulevad beebidele ja veidi suurematele lastele ning üks bassein varustatakse mitmesuguste veeatraktsioonidega. Adrenaliiniotsijad saavad alla tuhiseda kahest liutorust. Rahulikumat lõõgastust pakuvad saunakompleks, mulli- ja kuumaveevannid.

Mänd ütles, et kavandatav veekeskus on kahel tasapinnal ja suurem kui näiteks Tartu Aura keskus.

Jõhvi abivallavanem Vello Juhkov kinnitas, et jäähalli ja ujulat soovitakse eelkõige pakkuda kohalikele elanikele: lasteaedadele, koolidele, klubidele ja ettevõtetele.

"Kui kunagi kaob erisoodustusmaks, hakkavad firmad oma töötajate sportimisele kindlasti rohkem tähelepanu pöörama. Oleme arvestanud, et kui ilm ei luba koolidel läbi viia suusatunde, saab need asendada uisutamisega," tõi Juhkov näiteks.

Mänd lisas, et koolide, asutuste ja klubide vajadused selgitatakse välja ning vabaks jäävad ajad müüakse ära. Keskus saab olema avatud kella 6-23, nii saab käia ujumas ka enne tööpäeva algust ja hilistel õhtutundidel.

Jäähalli ja veekeskuse kõrvale on kavandatud kaks peegelsaali koreograafia õppimiseks. Peale selle on projektis kaks saali, mille otstarve pole paika pandud. Vallavalitsuses toimunud infopäeval nimetati vajadust sulgpallisaali ja vähemalt 30 sportijat mahutava jõusaali järele, kus suured tööandjad saaksid läbi viia töötajate rühmatreeninguid.

Arendajad on eri ettepanekuteks avatud, ent rõhutasid, et ei soovi konkureerida olemasolevate võimalustega ega neid üle trumbata.

Keskuse projekt näeb veel ette 1000 ruutmeetri suurust toitlustusala, mis mahutaks viis söögikohta, ja kolm korda suuremat mängude ala, kus on mõeldud ka meeste meelelahutusele, näiteks lasketiirule. Võimalus on kobarkino rajamiseks. "Kui leiame tegija, teeme ära," lubas Mänd.

Arendab sporditurismi

Kaubandus- ja vabaajakeskusse on mõeldud veel 200kohaline hosteli tüüpi majutus, mis võimaldab arendada sporditurismi, pakkudes öömaja nii Eesti, Venemaa kui Soome treeningrühmadele. Samuti lihtsustab hostel mitmepäevaste võistluste korraldamist Jõhvi spordihallis, aga ka Pannjärvel ning Kiviõli mäel.

Mänd usub, et majutus koos mitmekülgsete vaba aja veetmise võimalustega jätab spordiharrastajad kauemaks piirkonda. "Kui tekib võimalus pärast võistlusi lõõgastuda, vees ja jääl käia, süüa ning saunas kondid pehmeks lasta, on see jäämiseks oluline argument. Muidu teeb sportlane oma distantsi ära ja sõidab minema."

Kui hostel on atraktiivne eelkõige lihtsama majutuse otsijale, siis keskuse kõrvale kavandatud 86 toaga hotell on nõudlikumale kliendile: kontserdimaja külastajale, ettevõtjale jt.

Abakom Investi juhatuse liige Kuno Liblik rääkis, et ka hotelli on planeeritud jõusaal ja veekeskus, aga need on teise suunitlusega. "Aeroobne ja mulistamise osa on pigem selleks, et hotellis peatujad saaksid end hommikul käima tõmmata. Meil on hoopis teistsugune sihtgrupp ja me ei taha hakata konkureerima, pigem leida ühisosa."

Libliku sõnul seisab hotelli projekt jätkuvalt raha taga. "Kui partneri leiame, on hotelli rajamine umbes poolteise aasta teema. Kaubandus- ja vabaajakeskuse tulemine teeb kindlasti partneri leidmise lihtsamaks ja annab meie väljavaadetele plussmärgi juurde."

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles