Juhan Parts pidas murelikele kaevuritele maa all loengu

Ojamaa kaevurid kuulasid Juhan Partsi tõsiste ja mornide nägudega. Foto: Matti Kämärä

Endine peaminister ja majandusminister ning IRLi peaministrikandidaat Juhan Parts pidas neljapäeval VKG-le kuuluva Ojamaa kaevanduse kaevuritele lühikese loengu teemal, millised on põlevkivitööstuse tulevikuväljavaated. 

Parts tunnistas, et pole kunagi varem 30 meetri sügavusel maa all, mikrofon käes, kõnesid pidanud.

Tööstusharu vajab rohkem paindlikkust

Tema põhisõnum vahetuse lõpetanud kaevuritele oli, et kuna kõikvõimalike prognooside põhjal energiakandjate nõudlus pikemas perspektiivis maailmaturul kasvab, siis ei tohiks selle tööstusharu tulevik olla sugugi nii tume, nagu praeguse kriisi ajal tunduda võib. "Keegi ei oska öelda, kas nafta on odav veel pool aastat, aasta või kaks. Küll aga ütleb loogika, et ühel hetkel pöörab hind tõusule, nagu on see olnud ka varasemate kriiside järel," sõnas ta.

Samas pidas praegu riigis opositsioonis oleva IRLi juhtfiguure Juhan Parts oluliseks viia Eestis läbi põlevkivitööstuse reform, millega kaasneks rohkem paindlikkust nii kaevemäärade kui keskkonnatasude puhul. "Kui turuolukord on soodne nii ettevõtete kui riigi jaoks ja võimaldab mõlemal rohkem tulu teenida, siis pole mõistlik hoida kinni ei suhteliselt meelevaldselt kujunenud piirmäärast 20 miljonit tonni aastas ega ka konkreetsetele ettevõtetele seatud piirmääradest. Kui mõnel aastal on üldistes huvides kasulik kaevandada näiteks 22 miljonit tonni, siis oleks rumal seda takistada," leidis ta.

IRLi nimekirjas eelseisvatel valimistel Ida-Viru ringkonnas riigikogusse kandideeriv Anvar  Samost sõnas, et  VKG tükipõlevkivi puuduse probleemile, mistõttu praegu kaks õlivabrikut seisma pandi ja inimesi koondatakse, on olemas lihtne ja kiire lahendus. "Keskkonnaministeerium ei peaks VKG aastast piirmäära arvestama mitte iga aasta kaupa, vaid näiteks kümne aasta keskmisena. Kuna mitmel varasemal aastal on VKG kaevandanud põlevkivi lubatust vähem, siis ei tohiks olla midagi halba selles, kui ühel aastal kaevandatakse rohkem. Selleks loa andmiseks on vaja vaid keskkonnaministrilt ühte määrust," sõnas ta.

Kaevurite töökohad on ohus

Praegu ripub koondamisoht ka kõigest mõned aastad tagasi valminud Ojamaa kaevanduse 500 kaevuri kohal. Kui nafta jätkab odavnemist ja VKG peaks sulgema ka kaks viimast vanemat õlivabrikut, siis muutuks kaevanduse käigushoidmine küsitavaks. Uute Petroteri tehaste jaoks on rohkem kui aastase vajaduse jagu peenpõlevkivi nii VKG kui Ojamaa kaevanduse õuel kõrguvate mägedena ootamas.

Kaevanduse tootmisjaoskonna juhataja Igor Rjabušenko küsimusele, kuidas mõjutada Eesti Energiat müüma VKG-le praegusest odavama hinnaga tükipõlevkivi, mis võimaldaks vanemaid vabrikuid töös hoida, vastas Parts, et ettevõtte juhid peavad omavahel selles kokku leppima. "Kui mina olin majandusminister, siis maadlesid need ettevõtted samuti sageli omavahel. Kui aga asjad kriitiliseks kippusid minema, kutsusin Sandor Liive ja Priit Rohumaa enda juurde ning ütlesin, et leppige nüüd, mehed, kokku. Enamasti nad leidsidki lahenduse," rääkis Parts.

See jutt tekitas endist peaministrit  üsna mornidega nägudega kuulanud kaevurites pisut elevust. Ometigi ei soostunud mitte kõik nad "poliitminutite" lõpetuseks Partsiga ühele pildile tulema.