9. korda toimuva Ida-Virumaa kõige osavõturohkema rahvaspordiürituse  peakorraldaja Mati Lilliallik sõnas, et uue raja koostamine sai võimalikuks tänu sellele, et Narvas on viimase aasta jooksul lisandunud palju kilomeetreid uusi kergliiklusteid.

"See võimaldab ka poolmaratoni 21 kilomeetri pikkuse raja mahutada peaaegu kogu ulatuses linna piiresse. See on jooksjatele põnevam ja peaks tooma ka rohkem kaasaelajaid raja äärde," rääkis ta, lisades, et kuna tänavu joostakse rohkem mööda kõnniteid, ei ole vajadust sulgeda ürituse ajaks liikluseks nii palju sõiduteid kui varem. 

Kõige olulisem raja muudatus on see, et tänavu ei joosta pikka otsa edasi-tagasi Narva-Jõesuu poole viival teel. Küll aga läbib rada nii nagu mullugi Kreenholmi territooriumi, jõeäärset promenaadi, Pimeaeda, Pähklimäe terviseradu ja mitmeid teisi Narva piirkondi. Stardi- ja finišipaik on endiselt Hermanni linnuse naabruses Joaorus.  

Mati Lilliallik sõnas mai keskpaiku, et tänavu on Narva energiajooksule registreerunud 10-15 protsenti rohkem osalejaid kui mullu samal ajal. "See tekitab ka korraldajates hasarti, kas õnnestub teha uus osavõturekord," ütles ta. Mullu oli osalejaid ligemale neli tuhat. Osavõturekord pärineb 2017. aastast, mil eri distantsidel oli osalejaid kokku 4329.

Nagu tavaks, selguvad Narvas tänavu ka Eesti poolmaratoni meistrid. Teiste seas on starti tulemas kaks praegust Eesti parimat maratonijooksjat Tiidrek Nurme ja Roman Fosti, kes said mullu Berliini EMil vastavalt 9. ja 17. koha. Nurme jooksis sel kevadel maratoni isiklikuks rekordiks 2.13.40. Lillialliku sõnul tulevad nad Narva kiirele rajale üritama uut Eesti poolmaratoni rekordit, millest Nurmel mullu pisut puudu jäi. Neile peaks tempo hoidmisel toeks tulema keenialane Ibrahim Mukunga, kes on taastunud kergemast liiklusõnnetusest.  

Traditsiooniliselt toimub pärast jooksu Joaorus kontsert, kus sel aastal esineb Koit Toome. 

Jooksjate registreerimise kõrval on käinud aktiivselt ka vabatahtlike värbamine.  Nende juhi Anton Pratkunase sõnul vajatakse üle paarisaja abilise nii joogipunktidesse, võistluskeskusesse kui ka raja turvajateks ja suunajateks. "Paljud vabatahtlikud on käinud abiks aastaid eelkõige mõnusa koostegemise tunde pärast. Kuid vajame ka uusi inimesi, sest osa meie vabatahtlikke on hakanud ise jooksma ega taha sel aastal raja äärde jääda," rääkis ta.