Jüriöö tuled süttivad tänavu koduõuedel

Sirle Sommer-Kalda
, ajakirjanik
Copy
Jüriöö tulede süütamine eelmisel aastal Jõhvis. Tänavu saab jüripäeva algust tähistada oma koduhoovis.
Jüriöö tulede süütamine eelmisel aastal Jõhvis. Tänavu saab jüripäeva algust tähistada oma koduhoovis. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Maarahva tähtsaim püha − jüripäev − ei jää tähistamata ka eriolukorras: tulekett jääb tänavu tegemata, aga märgutuled saab süüdata oma koduhoovis, näitamaks, et Eestimaa küla elab. 

Eelmisel aastal oli märgutulede süütamine kogu Eestit haaranud ettevõtmine: Paide ordulinnuse vahitornist saadeti märgutuli õhtupimeduses Tallinna, Tartu, Rakvere ja Viljandi suunda ning sealt hargnesid tuleketid üle kogu Eesti. Rakverest liikus märgutuli ka Jõhvi.

Lõke, tõrvik või küünal

Nii nagu Jüriöö ülestõusu ajal, kui eestlased püüdsid 1343. aastal vabaneda võõrast võimust, anti märgutuli edasi järkjärgulise tõrvikute süütamisega. Tuleketi moodustamises lõid kaasa tuhanded vabatahtlikud tulehoidjad. 

"Olime märgutulede ketis osalemiseks valmis ka tänavu ja lootsime, et saame kampa teisedki vallad, aga kahjuks ei ole see praegu võimalik. Aga sellegipoolest ei jää jüriöö tuled süütamata − lihtsalt igaüks saab seda teha oma kodus," ütles Jõhvi kultuuri- ja huvikeskuse juht Anne Uttendorf.

Üle-eestilise aktsiooni algust tähistab kolmapäeval, 22. aprillil kell 21 Eestimaa südames süttiv märgutuli, mis kutsub eestlasi üle kogu maa koduhoovides jürituld süütama. Oma koduhoovis võib süüdata lõkke, tõrviku, küünla või muu märgutule, järgides seejuures tuleohutuse nõudeid. "Tule süütamisega saab näidata, et rahvas suudab ühte hoides, kuid üksteisega mitte kohtudes keerulise aja alistada," ütles Paide ajakeskuse Wittenstein turundusjuht Eliis Õunapuu.

Tagasi juurte juurde 

22. aprillil tähistatakse maarahva tähtsaima püha, jüripäeva algust. Kui algselt tehti jürituld kurja peletamiseks äsja väljalastud karja juurest, siis 1343. aasta jüriööl sai sellest märgutuli suure ülestõusu alguseks.

"Praegusel muutlikul ajal on olulisem kui kunagi varem pöörduda tagasi oma juurte juurde ja väärtustada maarahva traditsioone, mis on aidanud Eesti rahval rasked ajad üle elada. Näitame, et Eestimaa küla elab," lisas Õunapuu.

Kodulehel www.jüriöömärgutuled.ee on olemas kaart, kuhu saab oma tulekoha märkida. Oodatud on fotod ja videod, mida saab postitada jüriöö märgutulede Facebooki lehele või saata need aadressil jyrioo@wittenstein.ee.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles