Tallinlased tutvustavad sillamäelastele taas oma dekoorikunsti

Copy
Bastori stuudio loominguliste daamide fantaasiad tekitavad külastajates siirast vaimustust.
Bastori stuudio loominguliste daamide fantaasiad tekitavad külastajates siirast vaimustust. Foto: slib.ee

Sillamäe raamatukogus (Viru 26) avati Tallinna kunstistuudio Bastor Studio näitus "Kuldne pintsel", kus on väljas ebatavalised, kuldamistehnikas valminud tööd. Väljapanekuga saab tutvuda suve lõpuni.

Ilona Matsoni juhendatava Bastor Studio loovate daamidega tutvusid sillamäelased möödunud aastal: nende dekoratiivsete tööde näitus "Eesti vanasõnad" vaimustasid sealse raamatukogu külastajaid oma fantaasia ja tehnikate mitmekesisusega. Näitus pälvis tohutul hulgal vaimustunud vastukaja, raamatukogu töötajad aga kutsusid stuudio liikmed juba uute näitustega taas endale külla.

"Stuudiolased harrastavad erisuguseid tehnikaid, elukutselisel kunstnikul ja pedagoogikamagistril Ilona Matsonil aga on rohkelt oskusi ning teadmisi kujutava kunsti ja tarbekunsti vallast," rõhutas Sillamäe raamatukogu töötaja Tatjana Borissova. "Bastori stuudios käivad harjutamas nii täiskasvanud kui ka lapsed ning kahtlemata on neil, mida publikuga jagada."

Uut kohtumist ei tulnudki kaua oodata: seekord tõid tallinlased värskete meretuulte linna kaasa näituse "Kuldne pintsel": suured lõuenditel dekoratiivkoopiad ning églomisé tehnikas (teise nimega "kullatud klaas") klaasile tehtud tööd.

Églomisé tehnikat tuvustades selgitavad näituse korraldajad külastajatele, et see sai alguse III−IV sajandil. Vana-Roomas dekoreeriti kuldamistehnikas traditsiooniliselt amforaid, esemetele kanti pereportreid, olustikusüžeesid, näiteks jahi- ja tsirkusestseene jne. XVIII sajandil läks see tehnika tänu Louis XV ja seejärel ka Louis XVI isikliku dekoreerija Jean-Baptiste Glomy pingutustele Prantsusmaal moodi, saades oma nimetuse samuti meistri nime järgi. Kunstnik ise kasutas seda tehnikat Euroopas uskumatult populaarsete klaasgravüüride valmistamisel. Hiljem hakkasid juveliirid seda tehnikat kasutama pitsatsõrmuste, kõrvarõngaste, medaljonide ja tubakatooside valmistamisel.

XIX sajandil ühendasid Euroopa meistrid iidse kuldamistehnika graveerimise ja maalimisega, kaunistamaks laevalgusteid, seinu ja kaupluste vaateaknaid. Praegu kasutatakse seda tehnikat aktiivselt interjööride dekoreerimisel, aga ka ajaloolise mööbli kunstiliste detailide ja aksessuaaride tootmisel.

Bastori stuudio kuldsete kätega meistrid Eneli Bergmann, Regina Zaljubovskaja, Karina Bogatsenkova, Lyudmila Narusberg, Ljudmilla Levotška, Anastassia Sliž ja Ilona Matson tõid värskete meretuulte linna kaasa kuldamistehnikas valminud portree- ja olustikupildid. Nende väärtus seisneb selles, et kui klaas puruneb, siis saab hukka ka pannoo või maal.

Tagasi üles