Kaitseminister Laanet usub, et Putini tegevuse toetajate hulk kahaneb Eestis iga päevaga

Erik Gamzejev
Copy
Kalle Laanet.
Kalle Laanet. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees/Scanpix Baltics

Sel nädalal poolteist päeva Ida-Virumaal nii omavalitsusjuhtide kui ka tavakodanikega kohtunud kaitseminister Kalle Laanet usub, et nende Eesti elanike hulk, kes leiavad, et Putin tegi Ukrainale kallale tungides õiget asja, kahaneb iga päevaga.

Milline on põhisõnum, mida neil kohtumistel Ida-Virumaal edastate?

Tahan rääkida otse selle piirkonna inimestele, kuidas on kaitseministeerium käitunud viimase kuu jooksul, kuidas on ta Ukrainas toimuvat näinud ja mida teinud. Teiseks tahan aru saada, millised meeleolud valitsevad selles regioonis.

Mida saab kaitseministeerium praegu teha, et Eesti elanikud tunneksid end kaitstult?

Kõige olulisem on, et suudame anda elanikele adekvaatset informatsiooni ohuolukorrast. Samuti sellest, milline on meie valmisolek reageerida erinevatele ohtudele. Et juhul, kui inimestel on hirmud, need maha võtta.

Mida ministeerium selleks teeb?

Esimene suund on, kuidas lühiajaliselt meie iseseisvat kaitsevõimet koos liitlastega kasvatada. Samas peame üles ehitama kaitsevõimet pikaajalisel perioodil, et saaksime NATO idasuunda ja ka Eestit tugevdada liitlaste pideva kohaloleku ja erinevate võimete näol, et oleksime paremini valmis mitte ainult heidutama, vaid ka kaitsma.

Mille poolest me oleme oma riigi kaitsmisel varasemast paremini valmis?

Oleme suutnud 30 liikme luureasutuste vahel infot vahetada, et oleks parem pilt olukorrast. See on eriti oluline, kuna meil on reservvägi ja meil on vaja natuke aega selleks, et reservistid tuleksid välja ja formeeruksid. Parema olukorrapildi puhul saame paremini ka liitlastega kokku leppida ja alustada kaitsvate vägede liigutamist siia regiooni, kui oht on olemas.

Kas lisaks senisele tuhandele Briti kaitseväelasele on 800 liitlassõdurit juba Eestis?

Juurde saadetud Briti pataljon tuli jupiti, aga selle nädala jooksul jõuavad nad täies koosseisus kohale. See tähendab, et Eestis on juba paar tuhat liitlast, mis on meil väga suur abivägi.

Mida Eesti peab nende vastuvõtmiseks ise tegema?

Tapal asuva 1. brigaadi sõjaväelinnakus on piisavalt ruumi, et saame ehitada sinna telklinnakud, seal on piisavalt harjutusväljakuid. Selle hulga liitlasi mahutab Tapa praegu ilusasti ära.

Kui tahame veelgi rohkem liitlasi, siis peame kindlasti mõtlema ka selle peale, et meil oleks piisavalt palju harjutusväljakuid, kus saaks koostoimet harjutada. Sellele tuleb lisada staabielement, sest juhtimine on eri kultuurilise tausta ja ka erinevate reeglitega vägede koostoimiseks väga oluline. Nad peavad harjutama koos võitlemist. On vaja ka piisavalt infrastruktuuri: kasarmuid, sööklaid, meditsiinipersonali ja muud, mis tuleb kõik tagada.

Eesti riigijuhid edastavad pidevalt sõnumeid, et otsest sõjalist ohtu Eestile ei ole, aga jälgides uudiseid Ukrainast ja ka Venemaa avaldusi, on inimestel muretsemiseks ju ikkagi põhjust. Kuidas rahustate inimesi?

Kõige olulisem on, et inimesed oleksid objektiivses infoväljas. Et info ei ilustaks tegelikkust, aga samas ka ei hirmutaks. Oluline on uudiste jälgimisel olla allikakriitiline. Praegu liigub palju desinformatsiooni. Peaks kindlasti vaatama, kust üks või teine info pärineb ja kui usaldusväärne see allikas on.

Praegu käib pidev infosõda selle nimel, et tekitada ühiskonnas hirmu. Üks minu ülesandeid on samuti hirmude mahavõtmine ja toimuva selgitamine.

Eestis elab hulk inimesi, kes leiavad endiselt, et Putin tegi Ukrainale kallale tungides õiget asja. Kui suur selliste inimeste hulk teile teadaolevalt võib olla?

Väga keeruline on seda öelda, sest põhjalikke analüüse, kui palju on neid inimesi, kes toetavad üheselt Putini tegevust, pole tehtud. Tunnetuslikult võin öelda, et see ei ole väga suur hulk.

See, et on inimesi, kellel on toimuvast teistsugune arusaam, on ühelt poolt arusaadav, aga teistpidi peame suutma ka nendeni viia objektiivset pilti nii meedia kui ka otsesuhtluse kaudu. Et inimesed saaksid aru, mis tegelikult toimub.

Loogiline oleks, et suhtumine peaks hakkama muutuma iga päevaga, mida rohkem selle sõja tegelik pale inimesteni jõuab.

Just nimelt. Kõige olulisem on see, et ei NATO, ei Euroopa Liit, ei Eesti ei ole ju ühtegi riiki rünnanud. Ei ole ka Ukraina läinud Venemaad ründama. See on reaalsus. Muid asju võib ju veel mitut pidi tõlgendada.

Infosõda on tänapäevaste sõdade lahutamatu osa. Kuidas selles sõjas demokraatlike võtetega edukas olla, kui teine pool kasutab täiesti ebademokraatlikke võtteid?

Me peame selle võrra rohkem tööd tegema, et edastada rohkem informatsiooni eri kanalites. Peame pingutama selle nimel, et meie informatsioon oleks usaldusväärsem kui Putini Venemaal. Tuleb ise olla usaldusväärne. Ega muud relva ei olegi.

Milline on praeguses olukorras kaitseliidu roll?

Praegu me ei ole kaitsevalmidust tõstnud, kuna sõjaline oht Eesti riigile puudub. Küll aga on hüppeliselt kasvanud kaitseliitu astuda soovivate inimeste arv. Praegu toimuvad protsessid näitavad, et kaitsetahe on jõuliselt kasvanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles