/nginx/o/2019/01/16/11719780t1hd98e.jpg)
/nginx/o/2025/05/30/16878962t1hebf1.jpg)
Kaks suve Tarakalda linnamäge mitmel moel uurinud arheoloogid võtsid fantaasia ja 3D-kunstnikud appi, et muinaslinnusest parema ettekujutuse saaks.
"Purtse on põnev piirkond," ütles arheoloog Kristo Siig. "Muinasaja lõpu linnuseid on siin väikse ala peale harukordselt palju − vähemalt kolm, kui mitte neli: Taramägi, Tarakallas ja Alulinn ning oletatakse, et üks on ka Lüganuse kiriku all."
Kahel eelmisel aastal uuris Siig koos ametivend Ragnar Saagega Purtses natuke Taramäe ja palju rohkem Tarakalda linnuse kohta.
Viimaste kaevamistega leitu põhjal sündis linnuse 3D-mudel, milles on küll omajagu fantaasiat, ent mis põhineb siiski arheoloogilisel infol.
/nginx/o/2025/05/30/16878964t1hd319.jpg)
Tehnika aitas kaevamiseks õige koha leida
Hakatuseks uuriti linnamägesid üle-eelmisel suvel georadari ja magnetomeetriga, mille Norra partnerid kaasa tõid.
"Need seadmed võimaldavad teha maapõuest röntgenipildi, et umbes näha, mis seal sees on," selgitas Siig.
Taramäel suurt midagi ei leitud, Tarakalda radaripiltidel eristusid aga nelinurksed kontrastsed alad, kus võinuksid asuda mingid hooned. Samad alad paistsid ka magnetomeetriga saadud pildil, mis viitas, et seal võivad olla põlenud hoonete jäänused.
Nõnda valiti kaks kohta, kus kaevama hakata.
Kuni poolteise meetri sügavusele ulatuvate kaevanditega (nii suur sügavus ei ole päris tavaline) üritati ühe hoone nurka kätte saada.
"Kogu linnuse hoovi peal on künnikiht, kus on segamini kõik, mis on seal olnud, muinasaja leidudest 20. sajandi omadeni välja," rääks Siig, et pärast linnuse mahajätmist peeti seal ilmselt pikalt põldu.
Selle kihi alt leiti kivilasu, mille sees oli tumedam muld ja päris palju leide. Kivide all paljastus põlenud liiva ja palgitukkidega ala ning välja tuli ka kaks postiauku.
Leidude vanust määrates selgus, et keskmisest kihist leitud luu pärineb aastatest 788-827, alumise kihi põlenud palk aga hilisemast ajast, aastatest 1156-1264.
"Kuidas saab ülevalpool olnud luu olla vanem kui palk selle all? Puidust hoone põles maha, selle koha peale jäi auk. Ühel hetkel polnud linnust enam vaja, aga võib-olla taheti seal näiteks loomi karjatada. Et tasast pinda saada, lammutati mõnest müürist kive ja visati auku ning tasandamise käigus sattus sinna künnikihist ka erinevatest aegadest pärit leide," selgitas arheoloog.
/nginx/o/2025/05/30/16878967t1h9b98.jpg)
Keraamikakildudest loomaluudeni
Tarakalda kaevamistel tuli välja 63 leidu, enamik väiksed savinõukillud.
Kõnekamaid leide oli ka.
Luisk, mis õnnestus mitmest tükist kokku panna.
Katkend punutud pronkskäevõrust, millised olid muinasaja lõpul Eestis väga populaarsed. Samasuguseid terviklikke käevõrusid on päris palju leitud Kukruse laibakalmistult.
Kaks keraamikakildu, üks neist iseäranis tähelepanuväärne: tükk 13. sajandi esimesel poolel Saksamaal Reini piirkonnas valmistatud importkeraamikast. Need kuulusid toonase kõrgkihi elulaadi juurde ja Eestis on selliseid seni leitud ainult linnalise elulaadiga keskustest.
Veel leiti umbes 400 loomaluude fragmenti, lisaks tavaliste taluloomade omadele ka jänese ja kana ning kalade omi. Osale loomaluudele on peale jäänud ka lõikejäljed, mis tähendab, et neid on söögiks tarvitatud.
Taimejäänuseid leiti loodetust vähem − kõigest üks odra- ja üks rukkitera.
Milline võis linnuseõu välja näha?
Kristo Siia sõnul võib Tarakalda kohta julgelt öelda, et see on Virumaa idaosa võimsaim muinaslinnus (pindalaga 9200 ruutmeetrit) ja Muinas-Eesti linnuste seas päris arvestatav tegija.
Kindlasti olid selle linnuse õuel madalad, umbes meetri jagu maa sisse süvendatud horisontaalsetest palkidest hooned, millel oli kitsas eeskoda ja selle kohal postidele toetuv varikatus.
Sellised maasse süvendatud hooned olid Eestis raua- ja keskajal väga haruldased, üksikud näited on vaid asulakohtadest, linnustest seni mitte ühtegi.
Skandinaavias olid sarnastes hoonetes töökojad: kangakudumine, sepatöö, luutöö... Milleks neid Tarakaldal kasutati, ei oska Kristo Siig öelda. Seal võis olla näiteks ladu või saun või midagi hoopis muud.
Kindlasti oli ka maapealseid hooneid, aga nende jälgi georadar ega magnetomeeter Tarakaldal ei näidanud. Ei saanudki näidata, sest kui selline maja maha põles või ära mädanes, künti need kohad hiljem segamini.
Küll aga kinnitasid kaevamised, et Purtse Tarakallas kuulub nende linnuste hulka, millle kasutamine jätkus kogu Taani aja vältel kuni Jüriöö ülestõusuni.
"Taani ajal võisid seal elada mõned kohalikud vanemad (kuningad), kes olid muutunud taanlaste vasallideks ja täitsid nähtavasti nn linnusemeeste ülesandeid, mille hulka kuulus ka halduskorraldus ja maksude kogumine," arutles Siig.
Linnus ehitati sel ajal varasemast veel võimsamaks.
Kuidas linnuse mudel valmis
Eesti vanema ajalooga on Siia sõnul see probleem, et sellest on jube vähe visuaalset materjali. Mitte leidudest, vaid sellest, kuidas asjad välja nägid. Oleks vaja nüüdisaegset ja terviklikku rekonstruktsiooni.
Ida-Viru õiglase ülemineku fondi rahastuse raames tekkis võimalus see ära teha.
Kutsuti appi 3D-kunstnikud ja võeti eesmärgiks üritada rekonstrueerida seda linnust aastal 1200 või hiljem, linnuse viimases faasis. Näiteid, millest snitti saaks võtta, otsiti nii Eestist kui teistest riikidest. Uuriti, millised töövahendid ja võimalused tollal ehitamiseks olid, kaaluti, kui mugav oleks sellist linnust kaitsta.
"Mudeli puhul on oluline arvestada, mis on üldse see, mida me teame. Alumine osa − mägi − on see, mida me arheoloogiliselt teame. Kõik see, mis peale on ehitatud, puidust osa, on suuresti spekulatsioon: võis olla nii, võis olla naa. Võtsime julgema lähenemise, otsisime igalt poolt näiteid. Kõik varasemad rekonstruktsioonid on meie hinnangul pigem eestlasele omaselt tagasihoidlikud, meie võtsime maksimalistlikuma lähenemise. Ma arvan, et sellest suurem ei olnud," naeris ta.
Sel suvel võetakse ette põnev Alulinn
Pärast jaanipäeva tuleb Kristo Siig koos teiste arheoloogidega taas nädalaks Ida-Virumaale, seekord Alulinna uurima.
"See on omaaegsesse sohu rajatud päris arvestatav linnus, mida ei ole varem uuritud. Küll aga on selle kõrvalt juba 19. sajandil leitud üks põnev peitleid, kus on Rooma rauaajast kuni muinasaja lõpuni väga palju ohverdatud allikasse relvi ja tööriistu. Lõuna pool on teada ka aardeleide ja on spekuleeritud, et tegemist võib olla religioosse tähtsusega alaga. Alulinn on siis äkki mitte mingi tavaline linnus, vaid usutalitustega seotud."