MARIS TOOMEL ⟩ Jõhvi vallavanem ei saa jalgpallihalli Narvale kinkida

Maris Toomel. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

9. juulil kirjutas Aleksei Naumkin Põhjarannikus, et Jõhvi vallavanem isiklikult töötab Jõhvi jalgpallihalli rajamise vastu ja on riigilt selle ehituseks eraldatud 1,5 miljonit eurot pakkunud Narvale; linnapea Katri Raigiga olevat vastavad jutudki räägitud.

Väide, nagu võiksin mina isiklikult riigi raha suunata, on muidugi tore, aga selleks Jõhvi vallavanemal võimekust, volitust pole, ja pole seda ka Narva linnapeal − sellised otsused teeb ikkagi ministeerium. Jõhvi vallavanem ei saa ühtegi valla objekti teisele omavalitsusele kinkida ega üle anda. Sellise jutu levitamine ning ajalehes ja sotsiaalmeedias avaldamine on lihtsalt puhas laim.

Praegune vallavalitsus tahab kindlasti, et kui jalgpallihalli ehituseks läheb, siis objekt ka valmib.

Samasse kategooriasse kuulub väide, et olen vallavanemana jalgpallihalli rajamisega venitanud. Ehitada ei saa ilma projektita, aga projekt, mille hange kuulutati välja 2021. aasta mais, valmis alles selle aasta juuni alguses.

Siinkohal tuleb nentida, et Keskerakond, kes oli hallile raha saamise hetkel Jõhvis võimul ja keda volikogu esimehe rollis esindas Naumkin, ei teinud viis kuud − 2. oktoobrist 2020, mil rahaeralduse teade saabus, kuni 1. märtsini 2021, mil võeti tööle projektijuht − jalgpallihalli arendamiseks mitte midagi.

Omavalitsusjuht ainuisikuliselt ei otsusta objekti ehituse üle, eriti olukorras, kus see läheb loodetust palju kallimaks. Just seepärast arutas Jõhvi volikogu 17. juuni istungil jalgpallihalli ehitusega jätkamist ja tegi oma otsuse, arvestades järgmisi asjaolusid.

Eelarvestaja hinnangul võib hoone esimese etapi ehitus maksta üle 3 miljoni euro. Kui kärpida projekti ning jätta ehitusest välja teed ja platsid, võib esimene etapp maksta 2,8 miljonit. Sellisel juhul kasvaks valla omaosalus poolelt miljonilt eurolt, nagu praegu on arvestatud, 1,3 miljonini. Selle summa saamiseks tuleb vallal võlgu võtta. Jalgpallihalli ülalpidamiskuludeks arvatakse umbes paarsada tuhat eurot aastas.

See on valla eelarvele arvestatav koormus, seda enam, et ees on ootamas rasked ajad: majanduslangus, kõrged energiahinnad, keeruline olukord maailmas ja muu.

Niisiis oli rahvasaadikutel volikogus valida kolme võimaluse vahel. Esiteks loobuda halli ehitusest ja tagastada riigile 1,5 miljonit. Teiseks kuulutada välja ehitushange ja kui selgub, et rajatis läheb kallimaks kui 2,8 miljonit, jätta projekt pooleli ning tagastada toetus riigile. Kolmandaks jätkata halli rajamisega, kui selle esimese etapi hinnaks kujuneb 2,8 miljonit, teades, et laenu võtmisel suureneb valla netovõlakoormus 75 protsendini (maksimaalne lubatud piir on praegu 80 protsenti).

Kõik saadikud, Aleksei Naumkin teiste seas, olid nõus viimase variandiga: sellega, et vald tegeleb jalgpallihalli ehitusega edasi.

Ehitushange kuulutati välja 12. juulil. Objekti tegelik hind selgub hanke tulemusena.

Praegune vallavalitsus tahab kindlasti, et kui ehituseks läheb, siis objekt ka valmib. Samas peame vaatama kaugemale ning suhtuma suurtesse kulutustesse konservatiivselt ja vastutustundlikult.

Jalgpallihalli ehituse puhul on kaalutud mitmeid lisaraha kaasamise viise, ühe võimalusena on arutusel see, kuidas saaksid kodanikud ise panustada.

Kutsun üles kõiki volikogu ja selle komisjonide liikmeid, jalgpalliklubisid, spordientusiaste ja vallaelanikke omalt poolt sisehalli ehitust toetama, kaasa mõtlema. Eeskujuks on olnud Tartu jalgpalliväljaku ehitamiseks kaasatud nn ruutmeetrite müük, mida on arutatud ka Jõhvi puhul.

Loodan, et jalgpalliringkond on valmis panustama ning kõigi osapooltega koostööd tegema.

Vastulause Aleksei Naumkini arvamusloole "Kelle väravasse lüüakse Jõhvi jalgpallihall?" 9. juuli Põhjarannikus