:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2023/01/18/15086382t1h09a1.jpg)
Laupäeval, 21. jaanuaril on huvilised oodatud Narva kunstiresidentuuri, et arutada koos arhitektuuri ja muinsuskaitse ekspertidega, keda ja mida Narvas edaspidi mäletama peaks.
Arhitektuurimuuseum kutsub arutlema monumentide üle
Eesti arhitektuurimuuseum toob koos Narva kunstiresidentuuriga NART ja Eesti kunstiakadeemiaga Narva vestlussarja (H)ARUTUS, et võtta luubi alla mälestusmärgid, mälukultuur ja pärandi tulevik Narvas.
Viimasel poolel aastal on Eesti üldsus tegelnud monumentide ja nõukogudeaegse pärandi lahkamisega: milline monument sobib ja milline mitte? Narva linn oli esimene, kus monumendid ja sümbolid avalikust ruumist ära viidi.
Jaanuarikuisel vestlusõhtul arutatakse koos kohaliku kogukonnaga pärandi tähenduste üle: on see asukoha-, võimu- või rahvuspõhine nähtus? Mil viisil ja keda tuleks kaasata avalikku diskussiooni, mis on lahvatanud monumentide ja ehisdekoori ümber?
Uute monumentide mõju
Narva on püstitatud sel aastatuhandel ka uusi monumente, neist tuntuim on Paul Kerese mälestusmärk, aga ka 2000. aastal (taas)avatud "Rootsi lõvi" ning protsendikunsti teosena valminud "Padi" sisekaitseakadeemia ja Tartu ülikooli Narva kolledži õppe- ja majutushoone ees.
Arhitektuurimuuseum kutsub mõtlema ühiselt uute monumentide mõju üle ning analüüsima, milliseid monumente on tänapäeva linnaruumi põhjust lisada. Narva päranditeemas on olulised ka Narva ajalooline vanalinn ja selle taastamise väljavaated.
Vestlusõhtul osalevad ekspertidena Eesti kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm, arhitekt ja Ida-Viru õiglase ülemineku koordinaator Ivan Sergejev ning narvalane, Eesti kunstiakadeemia muinsuskaitse tudeng Jaroslavna Nazarova. Vestlust juhib Eesti arhitektuurimuuseumi direktor, arhitektuuriteadlane Triin Ojari.
Kaasamõtlejad on oodatud
(H)ARUTUS algab kell 16 Narva kunstiresidentuuris Joala t 18. (H)ARUTUS on eesti keeles sünkroontõlkega vene keelde. Küsimusi küsida ja kaasa arutada saab igaüks oma emakeeles.
"Loodame, et tuleb rahvast, kes tahab anda hoogu, keda ja mida Narvas edaspidi mäletama ja meeles pidama peaks, lisaks juba olnust rääkimisele. Loodame, et on tulijaid ja kaasamõtlejaid. Ka neid, kes on kodus natuke ette mõelnud," ütles Eesti arhitektuurimuuseumi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Epp Alatalu.