Ahtme kammermuusikapäeva peakülaline oli kandleansambel Kõuekeeled

Irina Kiviselg
, ajakirjanik
Copy
Kiviõli kandleansambel Kõuekeeled vallutas publiku südamed haruldaste pillide ja andeka esitusega.
Kiviõli kandleansambel Kõuekeeled vallutas publiku südamed haruldaste pillide ja andeka esitusega. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Teisipäeval kõlas Ahtme kunstide koolis taas Eesti heliloojate looming: traditsiooniline kontsert "Eesti meeleolud" tõi kokku esitajaid viiest Ida-Virumaa linnast ja saalitäie publikut.

Iga-aastane kammermuusikapäev tutvustab idavirulastele Eesti heliloojate loomingut − just selle mõttega Ahtme kunstide kooli õpetajad üheksa aastat tagasi selle traditsiooni algatasidki. Hiljem liitusid nendega kolleegid piirkonna teistest linnadest.

"Seda traditsiooni luues tahtsime populariseerida Eesti muusikat," lausus Ahtme kunstide kooli direktor Jana Unt. "Ühtlasi on see kingitus veebruaris tähistatavaks Eesti sünnipäevaks − külmal ja pimedal talvekuul on just kaunis muusika see, mis tuju tõstab."

Undi sõnul on Eestis palju noori ja andekaid heliloojaid, kes loovad teoseid, mida lapsed meeleldi kuulavad, õpivad ja esitavad.

Teisipäeval oli kavas kaks kontserti − seegi on traditsioon. Esimesel kontserdil astusid üles Kohtla-Järve ja Ahtme kunstide kooli ning Jõhvi ja Narva muusikakooli õpilased. Teisel kontserdil kaua oodatud külalised − Kiviõli kunstide kooli kandleansambel Kõuekeeled. Esitati mitmesugust muusikat: folgist ja reggae'st tänapäeva estraadi ja Michael Jacksoni lugudeni.

"Tavaliselt kutsume esinema professionaalseid esitajaid, seekord aga oli peakülaline Kiviõli kunstide kooli kandleansambel," rääkis Jana Unt. "Ootasime kohtumist nendega juba kaks aastat tagasi, kuid pandeemia tõttu tuli see edasi lükata. Tegemist on Virumaa ainsa kandleansambliga ning selle juhendaja Kaarin Aamer pälvis Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika seltsilt aasta rahvamuusiku tiitli. Meil on hea meel, et nad tulid, sest kandlest on saanud haruldane pill − paljud meie õpilased pole seda säravat ja mitmekülgset pilli kunagi kuulnudki."

Ahtme kunstide kooli õpetajad tahaksid ka oma kooli pillide nimekirja kandlega täiendada.

"Tahaks leida õpetaja, kes ka meil seda suunda arendama hakkaks," lisas Unt. "Kui ma ise Jõhvi muusikakoolis käisin, sai seal kannelt õppida ja meie tundsime seda pilli, praeguseks aga on see kahjuks haruldaseks muutunud. Ent Kiviõli muusikud näitasid, et ehkki kannel oli algselt mõeldud klassikalise muusika esitamiseks, võimaldab see ka piire lõhkuda − ja see on vaimustav."

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles