Selget vastust küsimusele, miks ikkagi tasuta ühistranspordi süsteem tuleb laiali lammutada, ei ole valitsuse liikmed suutnud avalikkusele anda. Üks räägib viletsast liinivõrgust, teine katkistest bussidest, kolmas sellest, kuidas keegi bussiga ei sõida. Piletihinna kehtestamisega loodab riik teenida vaid 3-5 miljonit eurot lisaraha. Arvestades, et aastas kulub ühistranspordile riigieelarvest kokku ca 130 miljonit eurot, on tegemist 2-3% osakaaluga kogumahust.
Jätkame numbritega, sest tasuta ühistranspordi oponendid kipuvad jutlustama, «kuidas küll paneks bussid käima, kui vaid sõitjaid oleks». Sõitjad on aga juba kohal ning nad tulid justnimelt koos tasuta sõidusüsteemi loomisega, seda saab igaüks statistikaameti andmebaasist kontrollida.
Selget vastust küsimusele, miks ikkagi tasuta ühistranspordi süsteem tuleb laiali lammutada, ei ole valitsuse liikmed suutnud avalikkusele anda.
2017. aastal kasutas maakonnaliine 14,9 miljonit sõitjat, 2018. aastal 16,7 miljonit ja 2019. aastal 23,8 miljonit sõitjat. Oluline on sealjuures meeles pidada, et tasuta bussisõit algas 2018. aasta 1. juulist, mis tõstis ka hüppeliselt − pea kahe miljoni sõitja võrra − maakonnaliinide kasutatavust. Pannes võrdlusesse 2017. ja 2019. aasta, peaks olema erinevus igaühele märgata, sest maakonnaliinid said juurde pea 9 miljonit (!) sõitjat.
Koroonapandeemia ja sellega kaasnenud piirangud andsid arusaadavalt ka tagasilöögi bussiliikluses, kuid siiski jäädi oluliselt kõrgemale tasulise süsteemi perioodist: 2020. aastal 18,9 miljonit ja 2021. aastal 18 miljonit sõitjat. Möödunud aastal toimus märgatav tõus, mil maakonnaliine kasutas 22,2 miljonit sõitjat.
Sõitude arv kasvas tänavu esimeses kvartalis 21 protsenti ehk 4,9 miljonilt sõidult möödunud aasta esimesel kolmel kuul 5,9 miljoni sõiduni tänavu samal perioodil. 2022. aasta teises kvartalis tehti 5 762 240 sõitu, tänavu aga 5 992 486. Kõnekad numbrid, isegi kui võtta arvesse, et kõik ühistranspordikeskused ei ole tasuta sõidu pakkumisele üle läinud.