Villu Veski ja Tiit Kalluste lasevad kirikus kõlada Põhjala saarte häältel

Põhjarannik
Copy
Villu Veski ja Tiit Kalluste esinevad Jõhvi kirikus reedel, 28. juunil kell 19.
Villu Veski ja Tiit Kalluste esinevad Jõhvi kirikus reedel, 28. juunil kell 19. Foto: Erakogu

Sel reedel kell 19 lasevad saksofonist Villu Veski ja akordionist Tiit Kalluste Jõhvi Mihkli kirikus valla Põhjala saarte hääled.

Veski-Kalluste saksofoni-akordioni duo on jaganud oma muusikat ja reisinud selle programmiga kaugel kodust: Buenos Airesest Shanghaini, Montrealist Roomani, Mexico Cityst Peterburini, Nuukist Lagoseni. Duo muusika on kõlanud paljudes Põhjamaade kirikutes: Fääri saartel, Islandil, Norras, Rootsis, Soomes, Lätis, Leedus.

Sel suvel võtavad nad esimest korda ette kirikukontsertide ringreisi kodumaal, avastamaks oma muusikaga nende kaunist kõla ja arhitektuuri ilu. Seitsme kiriku hulka, kuhu nad sel ringreisil oma muusikaga sisenevad, kuulub ka Jõhvi kirik.

Lisaks muusikale kõlavad kontsertidel armastatud loodusmehe Fred Jüssi mõtterännakud "Mere ja metsaga kõrvuti", mis pärinevad Eesti rahvusringhäälingu heliarhiivist. Villu Veski ja Tiit Kalluste on ka koos Fred Jüssiga Põhjala saartel rännakuid ette võtnud, küll aga pole kunagi varem nende heli- ja mõtterännakud kõlanud üheskoos kontserdil.

Villu Veski ja Tiit Kalluste avastasid juba rohkem kui veerand sajandit tagasi Fääri saartel kontserte andes algul väikesena tundunud nüansi, mis oluliselt mõjutas nende järgnevat tegevust tänini. Aastaid mitmesugustes koosseisudes dzässi ja klassikaga seonduvat muusikat mänginud mehed armusid põhjamaistesse viisidesse, nendesse, mida rannikul ja saartel kunagi ammu lauldi ja mida veel mäletatakse. Neid valdas Põhjala meditatiivse meloodia kasin ilu.

1998. aastal ilmuski album "Põhjala saarte hääled". Sellele plaadile kirjutas saateteksti Eesti president Lennart Meri: "Läänemere ruum on olnud programm, mida oleme täitnud oma ajalooga ja mida täidame täna oma sisuga. Siin kõnnib teie ees kaks meest, kes on noppinud helisid Põhjala saartelt ja neid meie jaoks tänapäeva kandnud. Siin on üks viis võtta vastu Põhjala vahemere viisid."

Tagasi üles