Jõhvis taaselustub muusikaviktoriinide sari

Copy
Jõhvi muusikaviktoriinil küsitavad muusikapalad on nii stiili, geograafia kui ka ajastute mõttes laia lõõtsaga.
Jõhvi muusikaviktoriinil küsitavad muusikapalad on nii stiili, geograafia kui ka ajastute mõttes laia lõõtsaga. Foto: Erik Gamzejev / Põhjarannik

Kaheksa aastat tagasi alguse saanud, kuid koroona ajal koomasse langenud Jõhvi muusikaviktoriinide sari ärkab taas ellu.

Uue hooaja esimene mäng on 1. oktoobril kell 19. Kui varasematel aastatel toimusid muusikaviktoriinid Jõhvi kontserdimaja kohvikus ja Vanameistri pubis, siis nüüd on mängupaigaks Jõhvi Bowlingu saal.

Jõhvi muusikaviktoriinide eestvedaja Kristi Markov teeb ka esimese tänavuse mälumängu küsimused ja tuletab meelde, et reeglid on endised. Õhtu jooksul kõlab 16 muusikapala. Kuni viieliikmelised võistkonnad peavad loo kõlamise ajal ära tundma, kes on loo esitaja, mis on selle pealkiri ja mis aastal see esimest korda ilmus, ning lisaks tuleb vastata ühele selle looga seotud küsimusele. Äraarvamisele tulevad muusikapalad on nii stiili, geograafia kui ka ajastute mõttes laia lõõtsaga. Enamik küsitavatest paladest ja esitajatest on laiemalt tuntud.

"Nutifonide kasutamine pälvib palava põlguse. Vastamise abivahenditeks on kõik analoogvahendid: kõrvad, ajud, sõbrad, pastakas, paber," märgib Markov.

Aastatel 2016-2020 toimus Jõhvis üle poolesaja muusikaviktoriini, kus osales kokku mitusada mängijat.

Üks nendest, programmiga "Noored kooli!" Ida-Virumaale õpetajaks tulnud Hendrik Pillmann kirjutas Jõhvi muusikaviktoriinid ka oma 2021. aastal ilmunud raamatusse "Minu Jõhvi. Isehakanud jõhvikas". Tema arvates on muusikaviktoriinidel osalemine üks kuuest tegevusest, mis on vajalikud, et saada täiuslikku kultuurielamust Jõhvi valla territooriumil, ning ta pidas seda vastupandamatuks meelelahutuseks. "Jõhvis olemise teeb minu jaoks hulga lihtsamaks just see üritus. Kaks korda kuus tuleb kokku rühm intelligentseid inimesi, kellega saab arutleda päevapoliitiliste uudiste, ajaloolise muusikavaramu, toidu ja looduse üle," kirjutas Pillmann oma raamatus. Ta on tunnistanud Põhjarannikule, et pole kusagil mujal tundnud end mälumängu mängides nii mugavalt.

Tagasi üles