Hõimupäevadel tulevad Ida-Virumaal pärimusmuusika kontserdid ja konverents

Copy
Hõimupäevade kontserdil Narvas tuleb üheksa artisti seas lavale ka kohalik tuntud folklooriansambel Suprjadki.
Hõimupäevade kontserdil Narvas tuleb üheksa artisti seas lavale ka kohalik tuntud folklooriansambel Suprjadki. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Hõimupäevade tähistamine jõuab 18. ja 19. oktoobril ka Ida-Virumaale: Jõhvis tuleb konverents ja Narvas kõlavad pärimusmuusika kontserdid.

Hõimurahvaste kultuuri hoidmisega tegelev sihtasutus Fenno-Ugria ja Eesti rahvakultuuri keskus korraldavad 18. oktoobril Jõhvi kontserdimajas konverentsi "Soome-ugri rahvad ja Kirde-Eesti".

Akadeemik Karl Pajusalu (Tartu ülikool) toob ettekandes "Kirde-Eesti keeleline kujunemine" esile, et kui otsida läänemeresoome keelte algkodu, siis neist mitme puhul võib selleks pidada Virumaad. "Eriti just ajaloolise Virumaa idaosa on olnud juba muiste hõimu- ja keelerikas. Sealse põlisrahvana on tuntud vadjalased, kes on jätnud jälgi kirde- ja idaeesti murdesse. Kirde-Eestis on aga elanud ka isureid ja teisi läänemeresoome ning hiljem ka slaavi hõime, lõpuni pole veel selgitatud poluvertsikute keele juuri. Kes ikkagi olid tšuudid, kelle järgi sai Peipsi järv oma venekeelse nimetuse?" toob ta välja küsimusi, millele püüab konverentsil vastata.

Ajaloolase ja Jõhvi vallavolikogu esimehe Vallo Reimaa ettekanne "Vadja jälg Ida-Virumaa arheoloogilistes muististes" käsitleb Kirde-Eesti ja Loode-Venemaa arheoloogilise leiuainese ühisjooni läbi aegade, mis viitavad teatud kultuuriühtsusele.

Kultuuriantropoloog Madis Tuuder teeb juttu ingerisoomlaste ja isurite asustusest Ingerimaal, nende kujunemisloost, saatusest ja sellest, mis on neist tänaseks saanud. Paralleelselt tuleb juttu ka poliitilistest protsessidest, mis on isuri ja ingerisoome asustust ning nende rahvakildude elukäiku mõjutanud.

Iisaku kihelkonna muuseumi juhataja Mari Raabi ettekande peategelased on poluvernikud: kes nad olid ja kust tulid, kuidas neid on kirjeldatud ajakirjanduses ja mida räägivad üleskirjutused kogumispäevikutes.

Konverentsi lõpus jagab Kodavere pärimuskeskuse juhatuse esimees Ergo-Hart Västrik oma kogemust, kuidas elavdada kodavere keelt ja piirkondlikku pärimuskultuuri.

Konverentsil osalemine on tasuta, kuid korraldajad paluvad huvilistel end võimalikult varakult registreerida fennougria.ee kodulehel asuva veebilingi kaudu.

19. oktoobril on aga Narvas kaks pärimusmuusika kontserti. Kell 16 Rugodivi kultuurimajas algaval kontserdil tulevad lavale üheksa artisti. Nende seas Suprjadki (eesti), Verska Naase (seto), Kännu Peal Käbi (soome-ugri), Yumshan Gur (udmurdi), Lakatos Áron Zenekara (ungari) ja mitmed teised.

Kell 21 algaval hõimupäevade klubiööl astuvad klubis Ro-Ro kuulajate ette seto black metal´i bänd Langenu, eesti-udmurdi folkansambel Ar-God ja karjala triphop elektroonikat viljelev artist nimega Ilmu.

Pileteid saab mõlemale kontserdile osta Piletilevist.

Tagasi üles