JUHTKIRI ⟩ Omavalitsustel tuleb koostööd veel õppida

Eelmisel nädalal hääletas Kohtla-Järve volikogu maha Pannjärve tervisespordikeskuse sihtasutuse ettepaneku asuda sihtasutuse liikmeks ja toetada keskust aastas 25 000 euroga. Ettepaneku üheks ajendiks oli asjaolu, et keskust ja selle teenuseid kasutavatest inimestest on 36 protsenti Kohtla-Järve elanikud. Enamik volikogu liikmeid leidis, et see raha kulub mõnele Kohtla-Järve objektile rohkem ära.

Tegelikult ei ole summa suurus linna jaoks üldsegi märkimisväärne, arvestades, et vaid kaasavasse eelarvesse panustab Kohtla-Järve kaks korda rohkem. Küllap oli saadikute otsuse taga kindel teadmine, et selline koostöö on linnale kahjulik. Nii nagu pole aastaid lahendust leitud ka Kohtla-Järve elanike seas ühe menukama suvituskoha, Aa ranna haldamise küsimusele, kus Lüganuse vallaga pole koostöö siiani kuigi edukas olnud.

Eks selliseid näiteid võib tuua veelgi kas või aastatepikkusest saagast Jõhvi-Toila kergliiklustee ehitamisega, kus pooled pole ühisosa leidnud, ja Narvalgi on naabritega olnud lahkarvamusi ühiste huvide jagamisel, olgu tegu siis kergliiklustee ehituse või kalmistuid puudutavaga.

Ent siiski tuleb öelda, et viimastel aegadel on osa omavalitsusi hakanud rohkem koostööpunkte otsima valdkondades, kus on leitud, et mõningaid asju on koos teha mõistlikum kui see, et igaüks endale oma eraldi taristut rajab. Nii on Jõhvi loobunud jäähalli projektist, kuna Kohtla-Järvel on see olemas, ning koos Alutaguse vallaga asunud panustama Pannjärve keskusesse. Tahaks loota, et neid näiteid tuleb veelgi, ning siin võiks senisest suurem roll olla ka Ida-Virumaa omavalitsuste liidul, vedamaks projekte, kus mängus laiemad piirkondlikud huvid.