Peaminister üritas narvalastesse optimismi süstida

Viimaseid nädalaid TÜ Narva kolledži direktoriks olev Katri Raik kinkis peaministrina uut ametiaega alustanud Taavi Rõivasele kolledži tekli. "Peaminister käis siin eelmisel kevadel ja me rääkisime infotehnoloogia eriala avamisest Narvas. See sai aastaga teoks. Need mehed, kes peavad oma sõna, on alati kõrges hinnas. Meil ei ole hinnalisemat kingitust kui tekkel."

FOTO: Matti Kämärä

Peaminister Taavi Rõivas tegi oma uue ametiaja esimese ringkäigu Narva, kus ta vastas eesti-, vene- ja ingliskeelsetele küsimustele, kommenteerides nii idapiiri kindlustamist kui Eesti ambitsioone tulevikus.

Venemaa ajalehe Argumentõ i Faktõ poliitikaosakonna toimetaja Vitali Tsepljajev huvitus TÜ Narva kolledžis toimunud kohtumisel, miks paneb Eesti nii palju auru idapiiri tugevdamisele.

"Tulin mõned päevad tagasi Venemaalt ja lugesin uudist, et Eesti kavatseb kiirendada piiri tugevdamist Venemaaga, et ehitatakse välja võimas kaitseliin. Kuna asume piirilinnas, oleks huvitav teada, kui tõsiselt tajub Eesti Venemaad kui potentsiaalse ohu allikat ning kas peaminister suhtub Narva kui linna, kuhu saab külvata Venemaa meelsust?"

Peaminister Taavi Rõivas kostis selle peale, et Narva on täpselt samasugune Eesti linn nagu on Tartu või Võru.

"Seda küsivad hästi palju just välismaalased, kes arvavad, et Narvas elavad hoopis teistsugused inimesed kui mujal Eestis. Ma kindlasti ei eelda, et Narvas peaks suhtumine teistsugune olema, ja minu senised kohtumised narvalastega on seda kinnitanud."

Rõivas põhjendas idapiirile investeerimist ja selle kvaliteetselt väljaehitamist turvalisusega, kuid ei viidanud sealjuures Venemaa poolt tulevale julgeolekuohule.

"See, et Narvas ehitatakse uus piiripunkt, on ühelt poolt turvalisuse küsimus, et salakaup ja piiririkkujad oleksid kiiresti tabatavad. Teiseks on oluline, et piiriületus oleks võimalikult sujuv ja inimesed ei peaks asjatult piiril passima. Sellepärast otsustati, et Narva rajatakse Eesti kõige moodsam piiripunkt.

Rõivas lisas, et Narvas on 3,2 miljonit piiriületust aastas, mis näitab, kui suur nõudlus on kiire piirületuse järele.

"Tutvusin piiripunkti ehitusega ja veendusin, et see läheb uuele tasemele. Mis puudutab kogu piiri, nii jõe-, järve- kui maismaapiiri turvalist väljaehitamist, siis seal on ka oma selge loogika. Esiteks, et oleks turvaline, et oleks vähem salakaubavedu ja ka inimkaubandust, mis on järjest suurem teema. Ka eile [üleeile - toim.] peeti piirialal kinni kuus inimest, kes olid pärit Vietnamist ja tulid üle idapiiri."

Peaministri sõnul pole vähem oluline piirivalvurite töö lihtsustamine. "Eesti idapiiri valvab 700 inimest ja palju lihtsam on oma tööd teha, kui ei pea binokliga metsas ringi sõitma, vaid on väga korralik tehnika, mis aitab piiri valvata."

Keskmisest rohkem nupukust

Peaministrit küsitlesid ka Ameerika noored, kes olid viimaseid päevi Narva kolledžis vene keelt õppimas. Välisõpilasi huvitas, mis sektor võiks tulevikus sama tormiliselt areneda nagu infotehnoloogia, mille poolest Eesti on maailmas tuntud.

Rõivas muheles, et Ameerika noortel oli see tõenäoliselt elu ainus võimalus esitada küsimusi peaministrile, sest neil endil ju peaministrit pole.

"Aga mis sektorit ma tahaks, et Eestis areneks? Õnneks turumajanduses ei pea peaminister ütlema, et teie tootke piima ja teie sukkpükse. Üldiselt on Eestis väga tugev potentsiaal arendada lisaks infotehnoloogiale selliseid erialasid, mis vajavad keskmisest rohkem nupukust, haritust ja keskmisest väiksemaid tootmisüksusi."

Rõivase sõnul ei ole loogiline, et Eestisse ehitataks tehas, kus töötaks kümneid tuhandeid inimesi.

"Selleks ei ole meil piisavalt elanikke. Aga meil on väga palju hea haridusega spetsialiste ja minu arvates on suure potentsiaaliga disain, laiemalt innovatsioon ja tootearendus. Ja ega ka infotehnoloogia areng ei ole Eesti jaoks kaugeltki ammendunud. Arvan, et lähema viie aasta jooksul luuakse Eestis IT valdkonnas kümneid tuhandeid töökohti. "

Sihiks Põhjamaad

Rõivas arvas, et kui teda kuulanud tudengid on 35aastased − sama vanad nagu ta ise praegu −, on Eesti majanduslikult oluliselt edukam.

Ta viitas, et nendest riikidest, kes taastasid iseseisvuse 25 aastat tagasi, on Eesti olnud majanduslikus mõttes kõige edukam. "Selle üle on põhjust uhkust tunda, aga meie ambitsioon võiks olla see, et Eesti heaolu kasvab Põhjamaade tasemeni."

Küsimuse peale, kui paljud usuvad, et see võiks olla võimalik, tõusis auditooriumis ainult mõni üksik käsi.

"Aga mina usun sellesse," kinnitas Rõivas optimistlikult.

"Esiteks on mul teadmine ajaloost, et aastal 1939 oli Eesti jõukam kui Soome. Usute seda? Loomulikult usute, sest Eesti Vabariigi peaminister just ütles seda. Kui vaadata Narva raekojas maketti, kui võimas linn oli enne sõda Narva, siis ka see annab tunnistust sellest, et Eesti oli heal järjel riik. Nii et me oleme juba kunagi olnud Soome ja Rootsiga samal tasemel."

Teine argument, mis Põhjamaade püüdmise kasuks räägib, on peaministri kinnitusel meie haridustase. "Eesti õpilased ja tudengid on vähemalt sama targad ning saavad vähemalt sama hea või osa rahvusvaheliste testide järgi isegi parema hariduse kui Soomes või Rootsis."

Tagasi üles
Back