Sügis aiast tuppa

Sügise külluse värve annavad kimbus edasi päevalill ja tsinnia ehk pruudisõlg, viimane on Marieta Rosmani lemmik. "Tsinnia õitseb kaua ning on seadetes väga ilus ja vastupidav." Karkassiks on kasutatud oksi, millelt on lehed ära võetud, muidu oleks tulemus liiga metsik, lisab lilleseadja. "Põhiline, mida tuleb seadete puhul jälgida - üks töö, üks idee. Ei ole tarvis üle teha. Tuleb mõelda sellele, et homme on jälle päev, on võimalus minna aeda, korjata lilli ja teha midagi, mis selle päeva tujule vastab." Foto: Peeter Lilleväli

Lilleseadja Marieta Rosman kinnitab, et kimpudesse ja seadetesse sobib enamik lilli, lihtsalt tuleb arvestada sellega, et ühed on efektsemad ja täidavad oma ülesande üksi, näiteks flamingolill, ning teised, näiteks põllu- ja kipslilled, sobivad teistele lisamiseks.

Kõigi puhul kehtib aga reegel, et enne kimbu või seade tegemist peaks materjali vähemalt 12 tunniks vette panema, et see saaks ennast täielikult vett täis imada. "Ja lilled tahavad sooja vett," tuletab Marieta Rosman meelde.

"Mina pole üheski oma töös kasutanud materjali, mis oleks ostetud lillepoest. Kõik on minu koduaia lilled, juba natukene vihmast räsitud, aga ikkagi vahvad," tutvustab ta erisuguseid sügiskimpe, kus ilutsevad päevalilled ja tsinniad, topeltõieline kosmos ja elulõng. Longus rebasesaba, hosta sinakad lehed ja erkpunaste marjadega viirpuuoksad veel ootavad oma järge.

"Igasugused marjad on efektsed, ainult tuleb jälgida seda, et need on erisugused. Näiteks pihlaka- ja viirpuumarjad on kaunid ega määri. Väga dekoratiivne on ka kermesmari, aga selle taime marjad on niivõrd mahlased, et määrivad, ja pealegi on need veel mürgised. Nii et lilleseades saab teda kasutada, aga mitte sellistes kohtades, kus inimene võib vastu käia. Punane sõstar on ka sügiskompositsioonides väga kena, aga võib samuti määrida," selgitab Rosman, lisades, et lehed tuleb marjadega okstelt eemaldada, sest need närtsivad kiiremini kui marjad.

Ise tehtud oasis

Kui lillepoodides torgatakse oksad ja lilleõied sünteetiliste oasiste sisse - elavad lilled märga, kuivad kuiva -, siis Rosmani sõnul saab neidki ise valmistada. "Minu lemmikud sügisel on lehekimbud. Näiteks bergeenialehed on keeratud rulli ja lilled on pistetud nende sisse. Vett saavad nad madalalt aluselt. Rullikeeramiseks sobib ideaalselt ka takjaleht, mille puhul võib kasutada vastavalt lillede värvile kas läikivat rohelist või hõbedast alumist pinda."

Rosmani üks lemmikutest kodukaunistajatest on aga õunapärg, mille idee ta sai ühelt jõuluseadete kursuselt, kuid mis on kaunis igal aastaajal. Pärg on valmistatud metsviinapuuväätidest, sügisesel ajal kaunistavad seda metsviinapuumarjad ja aroonialehed. Pärja sisemine ring on õuntest.

"Inimesed ütlevad sageli, et me tahame teha jõulu- või lihavõttetöid. Tundub, nagu tööd peaksid olema algusest lõpuni täiesti erinevad. Tegelikult see ei ole niimoodi, kui teha üks vorm ja kaunistada see erisuguse materjaliga: näiteks talvist materjali kasutades saab jõulupärja, kui panna sinna sulgi ja väikeseid mune, siis lihavõttepärja jne. Õunu võib kasutada ka küünlajalana, kui noaga süvend sisse teha."

Algtõed kursuselt või raamatust

Samamoodi "kauamängiv" on merest välja uhutud juurikatest jõulukuusk. "Alus on üks kord valmis tehtud, aga sisu saab vahetada ja sellega soovitud meeleolu luua."

Rosman märgib, et kui rääkida kodu kaunistamisest, siis iga perenaine kaunistab oma kodu selliselt, nagu tahab. Kui aga rääkida lilleseadest, siis oleks soovitatav natuke põhitõdesid õppida. Selleks ei pea tema kinnitusel tingimata kursustele minema: raamatukogus leiab suure valiku häid raamatuid, kus näidatakse tehnikaid, lillede asetusviise ja seletatakse lahti lilleseade põhimõtted.