Ida-Viru maavallad vajavad rohkem ettevõtlust
11. november 2011, 21:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maaülikoolis valminud Eesti maaelu arengu aruande kohaselt on Ida-Virumaa vallad maalisuse mõttes peamiselt suhtelise mahajäämusega või surve all olevad.
Aseri vallavanem Urve Takjas pole põrmugi päri, et Aseri on suhtelise mahajäämusega vallaks liigitatud.
"Me oleme maakonnas üks arenenuma taristuga valdu, meil on kõik asjad endal olemas: kool, lasteaiad, külamajad, raamatukogud, rahvamajad, väikeettevõtted ja MTÜd... Jah, kui 2003. aastaga võrrelda, siis mõningane tagasiminek muidugi on - tehased on kinni, Kalvi mõis samuti. Aga meie viimase aasta areng on päris tubli olnud."
Surve all olevate valdade nimistus Kohtla vallavanem Etti Kagarov ei näe samuti põhjust valla arengu üle kurta: vallas on lisaks põllumajandusele ka turismiettevõtted ja muidki firmasid.
"Pean valda jätkusuutlikuks, ehkki tunnistan, et haldusreformi on vaja," näeb ta loogilist ja tugevat tervikut koosnemas Kohtla-Järve Järve ja Kukruse linnaosast ning Kohtla ja Kohtla-Nõmme vallast.
Otsiti arengutegureid
Aruandes analüüsitakse maaelu seniseid arenguid ja otsitakse muu hulgas vastust küsimusele, mis saab edasi. Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktori Rando Värniku sõnul on oluline saavutus Eesti valdade jagamine nende tegevuse alusel kuude kategooriasse, millest kaks on linnalised ja neli maalised. Samuti hinnati valdade arengut maaelu arengu indeksi alusel.
"Aruande eesmärk ei olnud koostada pingerida, vaid vaadata regionaalseid arenguvõimalusi lähtuvalt konkreetsete piirkondade eripäradest," iseloomustab maaelu arengu indeks tema sõnul mitte kohalike omavalitsuste suutlikkust, vaid inimeste elukeskkonna kujunemist, arengu kitsaskohti ja arengut tagavaid tegureid.
Valdade praegust olukorda analüüsides võeti aluseks väga palju andmeid, alustades asukohast, rahvastikust, ettevõtlusest ja maakasutusest ning lõpetades keskmise palga ja selle muutumisega 2003. aastast alates.
Analüüsi tulemusena jaotusid maalised vallad nelja gruppi.
Ettevõtlus on võtmeküsimus
Keskmisel arengutasemel olevates valdades (Ida-Virumaal Avinurme, Iisaku, Kohtla-Nõmme, Lüganuse ja Toila) on maakasutus üsna vähene, aga ettevõtluse tase suhteliselt kõrge ning elanike potentsiaal hea.
Suhtelise mahajäämusega valdadel (Alajõe, Aseri, Illuka, Lohusuu, Sonda ja Vaivara) on kõige madalamad tulemused paiknemise, rahvastiku ja heaolu arvestuses ning suhteliselt madal on ka ettevõtluse areng ja maakasutus. Aruande hinnangul on tegemist valdadega, kus maaelu areng on riski all ja suhteline mahajäämus on muutunud kriitiliseks.
Surve all olevaid valdu (Kohtla, Maidla, Mäetaguse ja Tudulinna) iseloomustab vähene ettevõtlus ja kõrge maakasutus. Traditsiooniliste maaliste tegevuste roll on küll oluline, aga sellega kaasnevad suhteliselt madalad sissetulekud, mistap oleks oluline ettevõtlust mitmekesistada.
Neljandasse gruppi kuuluvate linnaliste valdade (Jõhvi) puhul on küsitav, kas neid edaspidi saabki maaelu kontekstis käsitleda.
Alus regionaalpoliitikale
"Täpselt nii ongi," hindab Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid aruande objektiivseks. ""Suhtelise mahajäämusega" ei kõla võib-olla meeldivalt, aga aruande kontekstis - uuriti ju valdade maalisust ja võimekust just selles võtmes - on see põhjendatud."
Vaivara vald on tema sõnul klassikaliseks maaharimiseks juba ajalooliselt ebasoodne olnud - kivi on nii lähedal, et maaharimine ei tasu end ära ning lõunapoolsed viljakamad alad on tööstust täis. "Kolhoosikord sundis põlde pidama, aga kui see sund kadus, taastus ajalooline olukord."
Suurtest linnadest ümbritsetud ja linnalist tüüpi keskasulatega vald ei saa ega peagi saama maalise vallana edukas olla. Luhalaiu sõnul arvestavad nad sellega, et noored lähevad pigem linna tööle ja elama ning valla tulevik ongi natuke eakam ja mõnes mõttes ülalpeetavam kontingent.
Maakonna omavalitsusliidu juhina soovitab Luhalaid kõigil vallajuhtidel aruannet lugeda. "Kuidas muidu otsuseid teha, kui ei adu oma kohta selles süsteemis? Mina sain sealt küll kinnitust oma arusaamadele, et meil on perspektiivid õigesti paigas ja ei tasu hakata kivist vett välja pressima. Kõige vähem tuleks hakata tegema suunatud otsuseid selle nimel, et edetabelis ettepoole pääseda."
Luhalaiu sõnul võiks see aruanne olla hea alus regionaalpoliitikale: "Ajaloolistes maavaldades, kus kalandus ja põllumajandus hääbuvad ning asemele pole midagi tekkinud, peaks riik maksupoliitikaga toeks tulema," viitab ta näiteks Sonda, Lohusuu ja Alajõe vallale. "Toilas ja Lüganusel on rohkem ajaloolist järjepidevust ning inimesi, kel side maaga on säilinud."