Rootsi firma ostis Kreenholmi viimased varad

Kunagi 13 000 töötajaga Kreenholmi oli selle viimase üksuse pankrotistumise hetkeks tööle jäänud üle 500 inimese. Väikesel osal nendest võib avaneda võimalus saada Narvas tööd firmas Eurotekstiil. Foto: PÕHJARANNIKU ARHIIV

Rootsi firma Prod i Ronneby AB ostis 2010. aasta novembris pankrotistunud Kreenholmi järelejäänud seadmed, mis lähevad samade omanikega seotud Narvas tegutsevale ettevõttele Eurotekstiil, mis plaanib neid kasutada tootmise laiendamiseks.

"Lepingud kirjutasime alla kolmapäeval ja neljapäeval andsin varad üle," sõnas Kreenholmi pankrotihaldur Martin Krupp, kel kulus Kreenholmi seadmete, kaubamärgi ja kasutamata jäänud kemikaalide müügiks tervikvarana rohkem kui aasta.

Ostja ootas hinna odavnemist

Mitmete luhtunud enampakkumiste järel langes hind mitmekordselt. Kui algselt olid varad müügis ligemale viie miljoni euro eest, siis viimaseks, läinud aasta detsembris väljakuulutatud enampakkumiseks oli alghind koos käibemaksuga 1,8 miljonit eurot. Mis hinnaga täpselt müügitehing sõlmiti, ei soovinud Krupp öelda, ent märkis, et see oli samas suurusjärgus viimase enampakkumise alghinnaga ja see oli tema sõnul vastuvõetav nii võlausaldajatele kui pankrotitoimkonnale.

Ta lisas, et Prod i Ronneby AB esindajad tundsid Kreenholmi varade vastu huvi terve aasta jooksul ja leidsid, et nüüd, mil mitmed teised huvilised olid taandunud, oli sobiv aeg ostu tegemiseks.

Krupi sõnul on Kreenholmi pankrotimenetlus pärast varade müügitehingut jõudmas lõpusirgele. Kreenholmi võlad ulatusid ligemale kümne miljoni euroni. Krupi sõnul jätkub müükidest teenitud raha vaid esmast pandiõigust omavale Rootsi Handelsbankenile, teised võlausaldajad, kelle seas on ka Kreenholmi emafirma Borås Wäfveri AB, jäävad tühjade pihkudega. Samuti ei jätkunud pankrotipesast raha ka Kreenholmis tööl olnud enam kui 500 inimese palganõueteks, mis ulatusid ligemale 1,5 miljoni euroni, mistõttu selle hüvitamine jäi Eesti riigi maksumaksjate kanda.

Tekstiilitööstusel on elujõudu

Narvas tegutseva Eurotekstiil Groupi juhatuse liige Igor Poleštšuk ütles, et ettevõte kavatseb soetatud seadmetega oma tegevust laiendada. "Ent mingeid imesid loota ei tasu. Kui mõned teised on varem lubanud Kreenholmi endises mahus taas käima panna ja 500 inimest tööle võtta, siis see pole reaalne. Järk-järgult kavatseme siiski uusi inimesi värbama hakata, aga praegu on võimatu öelda, millal see toimub," sõnas praegu 30 töötajaga ettevõtte juht.

Poleštšuk märkis, et esmalt tuleb põhjalikult selgeks teha, millises seisus seadmed on. "Need elektroonikat sisaldavad seadmed on seisnud poolteist aastat kütmata ruumides. Võtame esmalt tööle 4-5 inimest, kes peavad tegema seal põhjaliku inventuuri. Selle tulemustest sõltub, millal võib nendega tööle hakata," sõnas ta.

Ligemale 30 aastat Kreenholmiga seotud olnud ja seal lühikest aega ka tegevjuhi rollis olnud Igor Poleštšuk on veendunud, et vaatamata Aasia odavale tööjõule, on tekstiilitööstusel võimalik ellu jääda ka Eestis. "Selleks tuleb aga toota keerukamaid ja kallimaid tooteid," sõnas ta, tuues näiteks, et Kreenholmis ostetud seadmed võimaldavad näiteks alustada ka rullkardinate tootmist.

Poleštšuki sõnul on Eurotekstiilil Narvas seni hästi läinud ja tema toodangu peamised turud on sealsamas, kus olid viimasel ajal ka Kreenholmil: Soomes, Rootsis ja Venemaal. "Ma arvan, et üsna suure tõenäosusega hakkame osa tooteid müüma ka Kreenholmi kaubamärgi all," sõnas ta.