Illuka vallavõimud soovivad uut silda üle Narva jõe

Plaanitava silla asukohas on üks Narva jõesängi kitsamaid kohti - ligikaudu sada meetrit. Foto: Erik Gamzejev

Illuka vallavõimudel on küpsenud mõte rajada Permisküla juurde sild üle Narva jõe ja sellest on huvitatud ka vastaskaldal olev Venemaa Slantsõ rajoon.

"Praegu on see küll alles idee, aga me loodame sellele saada valitsuse toetust. Ainult oma jõududega me seda teha ei suudaks," sõnas Illuka vallavanem Oleg Kuznetsov, lisades, et silla rajamine eeldab ka riikidevahelisi kokkuleppeid.

Vallavanema sõnul on Narva jõe äärses kandis imeilus loodus, ent elutegevust on jäänud seal väheks. "Piirkonnas elavad praegu peamiselt eakad inimesed. Noortel pole tööd. Sild tooks turiste ja paneks elu käima," arvas ta.

Vene pool samuti huvitatud

Kuznetsovi sõnul toetavad silla rajamist ka vastaskaldal asuva Slantsõ rajooni juhid, kellega on ta viimastel kuudel korduvalt kohtunud. "Kui esimest korda kohtusime ja hakkasin rääkima, et võiksime mõelda koostööle, küsisid nad kohe otse, kas pean silmas silda," rääkis ta.

Kuigi Narva jõe Venemaa-poolsel  kaldal on samuti asustust vähe, paikneb paarikümne kilomeetri kaugusel Slantsõ linn.  "Vene pool on samuti huvitatud selle piirkonna arendamisest," sõnas Kuznetsov.

Vallavanema sõnul on sild kavandatud paika, kus see ligemale sada aastat tagasi oli. Kui Narva jõgi on keskmiselt 300 meetrit lai, siis selles kohas lahutab kahte kallast umbes sada meetrit. "Tsaariajal rajatud silla panid Venemaa kodusõja ajal põlema valgekaartlased, kes põgenesid Punaarmee eest," teadis Kuznetsov, kelle sõnul hävitati tookord ka kaks väiksemat silda, mis ühendasid kaldaid Narva jõel asuva Permisküla saarega.

Kuznetsovi ettekujutuses oleks tegu sillaga, mis mõeldud eelkõige sõiduautodele ja bussidele, aga mitte kaubaveokitele.

Sildade pikk saaga

Eesti on juba üle kümne aasta otsinud võimalusi Venemaaga ka uue silla ehitamiseks Narva lähistele, et viia transiidiliiklus linnast välja ja muuta piiriületust kiiremaks, ent need katsed  pole seni vilja kandnud.

Kuus aastat tagasi teatasid Sillamäe sadama omanikud, et kui valitsus ei suuda lähiajal saavutada Venemaaga kokkulepet uue piirisilla ehitamiseks üle Narva jõe, võib Sillamäe sadam koos Venemaa partneritega asuda rajama tasulist erasilda. "Sobiv silla asukoht on välja valitud, projekt on olemas ja küllap saame Vene partneritega kokkuleppele ka silla värvi puhul. Kui jääb vaba aega ja võimalusi, teeme erasilla ära," kinnitas üks sadama suuromanikest Tiit Vähi tookord, ent ka seda plaani pole õnnestunud seni ellu viia.

Illuka valla ja kogu Peipsi piirkonna elavdamise seisukohast on palju aastakümneid päevakorral olnud piki jõekallast ka  ligikaudu 15 kilomeetri pikkuse teelõigu ehitamine Mustajõelt Gorodjonkani, mis võimaldaks Narva poolt tulevatel inimestel pääseda Peipsi äärde, ilma et peaks tegema pika ringi läbi Jõhvi.

Kuznetsovi sõnul on otseteed väga vaja, ent selle rajamine pole praegu mõeldav, kuna vahele  jääb Eesti Energiale kuuluv Narva karjäär. "Enne kui sealt ei ole põlevkivi välja võetud, ei saa ka teed teha," sõnas vallavanem.