Idavirulased eelistavad töötada kodu lähedal

Andres Noormägi on sõitnud Tallinna ja Ida-Virumaa vahet kaheksa aastat. Foto: Matti Kämärä

Regionaalse töörände uuring näitab, et idavirulased pole kuigi varmad sõitma tööle ei teistesse maakondadesse ega piiri taha, aga jää hakkab siiski sulama.

Regionaalministri valitsemisala ja statistikaameti koostöös valminud regionaalse töörände kaardid näitavad täpselt, kust ja kuhu inimesed liiguvad ning millised on Eestis tõmbekeskused.

Statistikaameti metoodika ja analüüsi osakonna peaanalüütik Anu Tõnurist ütles, et Ida-Virumaa erineb teistest maakondadest selle poolest, et suur osa hõivatutest - 78 protsenti - töötab oma maakonnas kohapeal ning maakonna piiridest väljapoole eriti tööle ei käida. Ülejäänud 22 protsendi seas on 12 protsenti neid, kes töötavad teistes maakondades, ja 7 protsenti inimesi, kelle töökoht on mobiilne, sest amet nõuab pidevat liikumist üle Eesti. 3 protsenti idavirulastest sõidab tööle välisriiki.

"Mõnes mõttes võib sellist olukorda pidada heaks näitajaks, sest elanikud leiavad kohapeal rakendust ega pea selleks, et tööd leida, liikuma pikki vahemaid. Samasugune olukord on Eestis veel vaid Harju- ja Tartumaal, kus asuvad samuti suured tõmbekeskused ning kust inimesed ei pea seetõttu maakonnapiiridest kaugemale liikuma, et tööd leida," kommenteeris Tõnurist.

Tema sõnul võib maakondade võrdluses öelda, et hõivatute osatähtsuselt, kes töötavad välismaal, on Ida-Virumaa oma 3 protsendiga viimasel kohal. Näiteks Pärnu maakonnast sõidab välisriiki tööle 8 protsenti töötavatest inimestest.

Statistikaameti koostatud töörände kaardid näitavad, et maakonna sees on suuremateks tõmbekeskusteks Jõhvi ja Kohtla-Järve. "Näieks Jõhvi liigub iga päev tööle väga suur osa Illuka, Toila, Mäetaguse ja Kohtla valla hõivatutest," rääkis analüütik.

Veidi väiksema mõjuga, kuid maakondlikult siiski olulised keskused on Kiviõli, kuhu käib tööle suur osa Maidla, Sonda ja ka Püssi linna elanikest, ning Narva linn, mis on oluliseks tööalase pendelrände sihtkohaks Vaivara valla ja Narva-Jõesuu linna elanikele.

 Linnadest maale

Nendele idavirulastele, kes teenivad leiba maakonnast väljaspool, on üks suuremaid tõmbekeskusi Rakvere. Seal käib tööl üle 10 protsendi Aseri ja Sonda valla hõivatutest. "Loomulikult ei saa märkimata jätta pealinna Tallinna, kuhu liigub inimesi peaaegu igast Ida-Virumaa vallast, kuid neid on arvuliselt vähe," ütles Tõnurist.

Analüütik lisas, et kui tavaliselt liiguvad inimesed tööajal maavaldadest linnadesse - on ju linnad kaubanduse ja äritegevuse süda -, siis Ida-Virumaal on tendents vastupidine. Suurtest linnadest, nagu Kohtla-Järve ja Narva, liigub tööajaks rohkem inimesi välja, kui sinna sisse tuleb. Sõidetakse tööle hoopis maale, eelkõige Mäetaguse, Kohtla ja Vaivara valda. Näiteks Vaivara vald, kus elab rahvaloenduse andmeil ligi 1400 elanikku, saab tööajal peaaegu sama palju inimesi juurde.

"Selline tulemus on Ida-Viru elanikele hästi arusaadav, sest nendes valdades paiknevad põlevkivi töötlemise ja kaevandamise ning elektrienergia tootmisega seotud ettevõtted. Kuid kogu Eesti kontekstis on sellised tulemused huvitavad ja erinevad üldistest trendidest," nentis Tõnurist.

Mobiilsus kasvab

Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk ütles, et kuna Eestis ja ka Ida-Virumaal domineerib hajaasustus, on selge, et töökoht ei pruugi asuda kodutrepi kõrval.

Samas täheldavad töötukassa konsultandid, et on hulk inimesi, kes pole valmis töö järele liikuma. "On neid, kes ütlevad, et ma elan ju Kohtla-Järvel, kuidas ma hakkan Jõhvis tööl käima. Jää on hakanud siiski sulama - mobiilsus on praegu suurem kui varem ja kasvab iga põlvkonnaga," märkis Teelahk.

Ta lisas, et idavirulaste hulgas on palju inimesi, kes on töötanud eluaeg ühes ettevõttes, kuhu on viidud tööandja bussiga kohale. "Mõni pole harjunud tegema ise ühtegi sammu, et tööle minna, ja hoiakute muutmine võtab aega. Samas elu sunnib piire avardama. Inimesel on valida, kas ta muutub või jääb ajale jalgu."

Teelahk meenutas, kuidas ta peatus paarkümmend aastat tagasi õpetajana Saksamaal käies ühes peres, kus pereisa töötas 200 kilomeetri kaugusel ja oli nädala sees kodunt eemal. See tundus toona täiesti uskumatuna. "Siis läks natukene aega mööda, kui minu enda abikaasa läks Soome, seejärel töötas Tallinnas ja Vilniuses," muigas ta.

Ida-Viru maavanem Andres Noormägi hakkas Tallinnast Ida-Virumaal tööl käima, kui ta valiti Narva-Jõesuu linnapeaks. "Narvast Tallinna sõidab täpselt sama kaua kui Berliini äärest kesklinna. Vahemaa on suur müüt. Olen kaheksa aastat seda vahet sõitnud, vahel mitu korda nädalas. Mööda Eesti parimat maanteed. Kahepaikse eluga kohanemine eeldab muidugi vajalikke isiksuseomadusi, kõik seda ei suuda," rääkis ta.

Noormägi lisas, et tööpuudust pole tublil inimesel kusagil, aga suurimad võimalused reaalselt  ümbrust muuta on ikkagi ainult Ida-Virumaal. "Mujal on kõik "liiga" valmis. See pendeldamine aitab mul vahet teiste piirkondadega mitte ära unustada."