Suur laen kinnitab põlevkivitööstuse elujõudu

Teet Korsten
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Priit Rohumaa: "Tihti arvatakse, et põlevkivikeemia sektor tuleks üldse kinni panna, aga me ei tee vahet omaaegsel suurel pärandreostusel ja sellel, kuidas seda äri täna aetakse."
Priit Rohumaa: "Tihti arvatakse, et põlevkivikeemia sektor tuleks üldse kinni panna, aga me ei tee vahet omaaegsel suurel pärandreostusel ja sellel, kuidas seda äri täna aetakse." Foto: Matti Kämärä

Viru Keemia Grupi (VKG) juhi Priit Rohumaa sõnul on äsjane Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupanga 35miljoniline laen tema juhitavale ettevõttele eelkõige kui kõrgetasemeline kinnitus, et põlevkivitööstusel on Euroopa ja maailma silmis perspektiivi, ning sertifikaat, mille järgi on VKG tegevus piisavalt roheline.

Eelmisel nädalal selgus, et Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupank EBRD andis Viru Keemia Grupile 35 miljonit eurot põlevkiviõli tootmise keskkonna- ja energiasäästlikkuse arendamiseks.

Roheline investeerimine

EBRD teatas, et laenuga toetatakse VKG investeerimisprogrammi põlevkivist vedelkütuste tootmise arendamiseks. Laenu abil finantseeritakse kahe väävlipüüdmisseadme, kondensatsiooniturbiini, auruboileri ja lubjatehase rajamist ning need projektid vähendavad CO2 ja SO2 emissioone.

VKG juhi Priit Rohumaa sõnul on EBRD nagu ka maailmapank viinud oma investeerimisstrateegia väga roheliseks, jätkusuutlikkuse põhimõtetele ja vastutustundlikkusele rajanevaks.

"Protsess laenu saamiseks oli meil läbitud teadlikult, et saada ise kinnitust, kas põlevkivisektor on õige asi Euroopas − võttes arvesse kõiki tulevikutrende: kasvuhoonegaasid, karmistuv kliimapoliitika, fossiilsed kütused," ütles Rohumaa Põhjarannikule. EBRD on pank, mis kuulub eri riikidele, sealhulgas USA-le, ja kõik laenuotsused kiidavad heaks riikide esindajad.

VKG projekte finantseerivad suured Rootsi ja Soome pangad ning Rohumaa sõnul tehakse asjakohased otsused väga kõrgel tasemel. "Kui EBRD annab raha, on see väga selge signaal, et ettevõte on tõesti vastavuses kõigi nõutud teemadega. 15 kuud võttis aega ning kulusid suured summad, et teha ära keskkonna-, sotsiaalse vastutuse ja juriidiline audit. Selle tulemusena saime teada palju huvitavat. EBRD maailma tugevaimad kaevanduseksperdid ütlesid, et meie kaevandus on vaieldamatult maailma ilusamaid kaevandusi, mida nad üldse näinud on: nii puhas, korras ja nii nüüdisaegse tehnikaga, samuti töökaitse ja organisatsioonikultuuri poolest," ütles VKG juht.

Põlevkivil on tulevikku

Rohumaa sõnul on EBRD laen märgiline ning näitab, et on tehtud õigeid asju ja põlevkivisektor on Euroopa silmis oluliselt parem, kui "keskmine" eestlane sellest ise aru saab.

"Tihti arvatakse, et põlevkivikeemia sektor tuleks üldse kinni panna, aga me ei tee vahet omaaegsel suurel pärandreostusel ja sellel, kuidas seda äri täna aetakse. Tõsi, et sektor on siin väga pika ajalooga ja, olgem ausad, 50-70 aastat tagasi ei olnudki olemas selliseid puhastusseadmeid − ei saanud vett puhastada, ei olnud õhuheitmete puhastusseadmeid, energiaefektiivsus ei olnud prioriteetne," rääkis Rohumaa.

VKG juht arvab, et kui põlevkivitööstus oleks Eestisse rajatud 10-15 aastat tagasi, poleks inimestel üldse negatiivset kuvandit; tegu oleks täiesti tavalise majandusharuga. "Paljud etteheited, mida kuuleme, on seotud aegadega enne erastamist. Kuna erastamispäevani oli tegu riigiettevõttega, võib ka küsida, miks riik ise omal ajal ei teinud korda, sest siis olid juba olemas paremad puhastusseadmed ja võimalused. Eks riigil endalgi võis puududa usk sellesse sektorisse," märkis Rohumaa.

VKG on teinud investeeringuid 700 miljoni euro ulatuses. Investeerimise poolest järgmisel positsioonil olevad ettevõtted on Estonian Cell, Galvex ja ABB Erickson ning nende maksimuminvesteering on olnud 230 miljonit eurot, seega kolm korda väiksemas ulatuses. VKG juhi sõnul on paralleelselt investeeritud keskkonnakaitsesse, et tööstusharul üldse võimaldataks areneda.

Tootmiskompleksi lõpuni ehitamiseks on Rohumaa sõnul vaja teha veel energiainvesteeringuid, turbiine, katlaid, väävlipuhasteid, lubjatehas jm.

EBRD energia- ja loodusressursside talituse direktori Riccardo Puliti sõnul tugevdab pank oma laenuga Eesti energeetilist turvalisust, toetades algatust riigi ressursside kasutamiseks mõistlikul ja säästlikul moel.

EBRD on investeerinud Eesti majanduses seni 75 projekti, kokku ligi 500 miljonit eurot.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles