Beethoveni aasta avab eesti juurtega Peterburi tipp-pianist Peeter Laul

8. jaanuaril kuuleb Jõhvi kontserdimaja Steinwayl musitseerimas Peterburi klaveritähte Peeter Laulu − klaverikontserdil "Beethoven 250". Foto on tehtud 2018. aasta juunis, mil mees viimati Jõhvis mängis.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Kolmapäeval, 8. jaanuaril kell 17 kuuleb Jõhvi kontserdimaja kammersaalis eesti juurtega Peterburi tipp-pianisti Peeter Laulu klaverikontserti "Beethoven 250", mis paneb alguse suure helilooja (1770-1827) juubeliaastale pühendatud kontsertide sarjale.

Peeter Laul on üks säravamaid eesti juurtega pianiste maailma kontserdilavadel.

"Laul on mitme rahvusvahelise konkursi laureaat, võitnud muude tunnustuste seas I preemia rahvusvahelisel Skrjabini-nimelisel pianistide konkursil Moskvas. Peeter Laul on aktiivne kontsertpianist ja Peterburi konservatooriumi õppejõud. Viimastel aastatel on Laul esitanud kõik Beethoveni klaverisonaadid. See on võimas maamärk ühe pianisti CVs," öeldakse Eesti Kontserdi kodulehel.

Kava

Ludwig van Beethoven

Sonaat nr 5 c-moll op 10 nr 1

Sonaat nr 18 Es-duur op 31 nr 3

Sonaat nr 21 C-duur op 53 "Waldstein"

2009. aasta augustis ilmus Põhjarannikus Lauluga suur intervjuu "Musikaalse nimega pianist sirgus Šostakovitši majas", kus mees räägib oma juurtest ja enda sidemest muusikaga.

Küsimusele, kelle muusikat armastab ta enim mängida, vastas mees seal: "Mulle meeldib kogu Saksa ja Austria muusika. Vahest kõige enam meeldib Schubert, aga samuti Wagner. Raske on öelda, miks, ja samuti on tegu väga erisuguste heliloojatega. Wagneri puhul, kes lööb oma mastaapsusega, köidab mind kogu tema muusikakeel.

Schuberti muusika on jällegi absoluutselt puhas ja naiivne, samas nii väljendusrikas. Samuti tähendab Šostakovitš mulle totaalselt palju. Minu ema isa − Leningradi muusikaloolane Aleksandr Dolžanski − kaitses Šostakovitšit, kui teda vaenati 1948. aastal. Vanaisa oli üks neist, kes hakkasid Šostakovitšit uurima ja temast kirjutama juba 1930. aastatel.

1948. aasta koosolekul, mis oli mõeldud Šostakovitši hukkamõistmiseks, asus vanaisa kõigile ootamatult teda kaitsma. Šostakovitš küll eemaldati konservatooriumist, aga võib öelda, et ta pääses veel kergelt. Ma sirgusin majas, kus Šostakovitš kunagi elas, ja temaga on mul lausa perekondlikud sidemed."

Muusikuks saamisest rääbib Laul nii: "Mul oli raske teist teed valida, sest kõik mu peres olid muusikud. Olen kolmandat põlve muusik: mu isa on muusik, samuti ema ja ema isa, õde. Oleks pidanud väga pingutama, et minust poleks muusik saanud. Kodus kõlas muusika hommikust õhtuni ja nii olen varasest lapsepõlvest tema sees kasvanud. Olen alati tahtnud vaid muusikaga tegelda."

Samas räägib Laul, et muusikuleib pole sugugi alati magus: "Praegu on mõtet olla muusik siis, kui evitakse tõepoolest suurt annet ja kui armastus muusika vastu ei lase millegi muuga tegelda. Peab ju 20 aastat õppima, et hiljem elada suhteliselt tagasihoidlikult. Vähe on võimalusi ennast teostada.

Mult on küsitud, kas suunan ka oma lapsed muusikavalda. Olen alati vastanud, et teen seda vaid siis, kui neil ilmneb tõesti suur anne ja nad tahavad seda ka ise."

Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäeva pühitsev kontserdisari alustab ajaproovile vastu pidanud kammermuusikaga, et helilooja sünniaastapäevaks 2020. aasta lõpul Beethoveni muusikalise kõrgmäestikuni jõuda.

Kontserdi pääse maksab 10 ja 12 eurot

Tagasi üles