Ivika Maidre räägib põlevkivilinnas Tartu rahust

5. veebruaril heidab Vaivara Sinimägede muuseumi juhataja Ivika Maidre valgust Tartu rahulepingu sõlmimisele − ja seda mitte liiga akadeemilisest seisukohast.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kolmapäeval, 5. veeruaril kell 16 toimub Kohtla-Järve lugemissaalis aadressil Tuuslari 19 pealkirja all "Tartu rahu, põigetega eelsesse ja järgnevasse" kohtumine ajaloolase ja Vaivara Sinimägede muuseumi juhataja Ivika Maidrega.

1992. aastal täpselt meeldejääval rahavahetuspäeval, mil inimesed said esimest korda uut Eesti krooni katsuda, Tartu ülikooli (TÜ) ajalooteaduskonna lõpetanud Ivika Maidre märgib targasti, et Tartu rahulepingu sõlmimine ulatub nõnda kaugesse aega, et selle tunnistajaid enam elavate kirjas pole.

"Teine asi on, et n-ö nõukogude koolilapsed seda koolis ei õppinud − vähemalt sellisel moel, kuidas me seda tänapäeval käsitleme," ütleb Maidre. Ajaloolane lubab, et tema ettekanne ei saa olema liiga akadeemiline ega kuiv, vaid sisaldab ka näiteks anekdoote ja rahvapärimusi, mis Tartu rahuga seonduvad.

Maidre jagab neist Põhjarannikuga kahte. Tartus praeguse Jaan Poska gümnaasiumi teisel korrusel Vanemuise tänavas asub saal, kus sada aastat tagasi toimusid Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi rahuläbirääkimised. Saal on tugevasti ümber ehitatud, aga läbirääkimiste suur ümmargune laud on säilinud ja asub linnamuuseumi püsiväljapanekus. Sajanda aastapäeva puhul sõidutati see muide äsja ajutiseks vaatamiseks koolimajja.

Maidre jagab pärimust, et läbirääkimiste ajal lavastas Eesti pool vastase psühholoogiliseks mõjutamiseks säänse pildi, et läbirääkimiste paiga akna alt marssisid pidevalt läbi n-ö värsked Eesti väeosad. Et neid ikka tingimata näha ja kuulda oleks, mürtsus neil sabas orkester.

Akna alt marsiti raudteejaama, väeosa sõitis maksimaalselt ühe jaamavahe, pöördus tagasi ja... samad mehed alustasid taas oma defileed. "Eesmärk oli Nõukogude Venemaa esindajatele mulje jätta, et meil küll pole rahulepingu sõlmimisega kuskil kiiret," muigab Maidre.

Teine n-ö relv vastase mõjutamiseks olevat olnud kahtlane Kruvikeeraja-laadne alkoholikokteil, millega oponente heldelt kostitati, aga omasid see-eest hoiatati, et huulte niisutamisest sellega kaugemale ei mindaks. "Vastaspool joodeti pehmeks," räägib Maidre.

Maidre enda lõputöö TÜ ajalooteaduskonnas käsitles 1897. aasta rahvaloendust Tsaari-Venemaal. Maidre väidab, et see teema on oma pealtnäha tuimuses vastuolus tema enda emotsionaalse laadiga. "Analüüsisin rahvaloenduse põhjal väljarändajate elu, kes olid Eestist − nagu Oskar Lutsu Toots − läinud Venemaale ennast teostama, st mitte ainult mõisaid juhtima. Neil läks seal hästi, sest ilmselt oldi motiveeritud," räägib Maidre.

Tänavu ööl vastu 2. veebruari möödub 100 aastat Tartu rahulepingu allkirjastamisest, mida on nimetatud ka Eesti Vabariigi sünnitunnistuseks. Eesti riik sündis küll ligi kaks aastat varem, aga kellelgi polnud selle tunnustamisega kiiret. Tartu rahuleping avas Eesti riigile tee laia maailma.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles