Samovarimaja sai alguse äraviidud isekeetjast

Copy
Herling Mesi räägib oma aina kasvavast samovaride kogust suure kirega. Varnja külas asuv samovarimaja on suvehooajal reedest pühapäevani kõigile avatud; nädala sees ettetellimisel gruppidele. Paar maja edasi tasub uudistada Voronja galeriid, mille peremeheks on Raul Oreškin. Mees, kes tõi Tartu Uue teatri endise juhina Narva menuka suvelavastuse "Kremli ööbikud".
Herling Mesi räägib oma aina kasvavast samovaride kogust suure kirega. Varnja külas asuv samovarimaja on suvehooajal reedest pühapäevani kõigile avatud; nädala sees ettetellimisel gruppidele. Paar maja edasi tasub uudistada Voronja galeriid, mille peremeheks on Raul Oreškin. Mees, kes tõi Tartu Uue teatri endise juhina Narva menuka suvelavastuse "Kremli ööbikud". Foto: Sirle Sommer-Kalda / Põhjarannik

Peipsimaale sõites tasub põigata külalislahkesse samovarimajja, kus saab uudistada 135 isekeetjat ja rüübata Ivan Tšaid. Et külalisi stiilselt võõrustada, kogub perenaine Herling Mesi lisaks samovaridele täppidega tasse.

Kirg samovaride vastu tekkis sellest, et pealinnast pärit Herling ja tartlane Marko rajasid oma ühise kodu Peipsi äärde Varnja külla.

"Marko oli siin piirivalvur, mina pealinna preili kontsade ja seelikuga. Seelikud on jäänud, aga kontsad on asendunud kalossidega," räägib Herling, kuidas nüüdseks seitse aastat kestnud maaelu on tema elustiili muutnud.

Tagasi üles