:format(webp)/nginx/o/2024/10/14/16418251t1h3f29.jpg)
Paradoks, et Kohtla-Järve õhu kvaliteet on paranenud, aga elanike kaebuste arv kasvanud, näitab eelkõige seda, et inimesed on muutunud nõudlikumaks selle õhu suhtes, mida nad peavad oma kodulinnas sisse hingama. Ninna tungivat haisu ei võeta enam kui paratamatust, millega tuleb vaikides leppida, vaid sellest antakse varasemast sagedamini teada.
Õhu kvaliteet on muutunud aastate jooksul paremaks kahel suuremal põhjusel. Tegutsevad suurettevõtted on kulutanud palju raha, et vähendada heitmeid. Teiseks on osa tööstusi, nagu näiteks väetisetehas Nitrofert, tegevuse lõpetanud.
Samas on linnas, kus töötuse tase on üks riigi suuremaid, oodatud iga uus ettevõte. Parimates unistustes võiksid need olla muidugi sellised, kus toimetavad vaid valgetes rõivastes inimesed, kes teevad põhiliselt mõttetööd, ning maha ei jää nähtavat ega tuntavat keskkonnajälge. Kuid reaalsus on siiski pigem selline, et suurem huvi on keemiatööstusettevõtetel, sest selles valdkonnas on Kohtla-Järve tugev, kuna siin on traditsioonid ja vajalik taristu.
Ka 2018. aastal valminud tööstuspark, millele on kohalik võim rohelise tule andnud, oli esialgu kavandatud Baltimaade suurimaks keemiapargiks. Aja jooksul on selle suunitlus mitmekesistunud.
Küll aga on nüüdisaegse tehnoloogiaga keemiatööstused tunduvalt loodus- ja inimsõbralikumad kui need, mida nõukogude okupatsiooni ajal Kohtla-Järvel püsti pandi, mil keskkonnamõjudele ja inimeste tervisele heal juhul vaid sümboolset tähendust omistati.
Uute tööstuste puhul läheb varasemast rohkem asjatundlikkust vaja ka kohalikul võimul, kes peab suutma hinnata sellega kaasnevaid riske, aga samas ei tohi muutuda uute ettevõtete tõrjujaks. Eriti hull lugu on, kui seda tehakse populistlikul moel valimistulemust sihtides.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)