Sofia Rubina-Hunter esitab Jõhvis Ameerika 1920.–1950. aastate džässmuusikat

Sofia Rubina-Hunter oskab publikut köita. Foto: Madis Sinivee / Scanpix

28. novembril kell 17 kõlab Jõhvi kontserdimajas Ameerika 1920.-1950. aastate muusika. Sofia Rubina-Hunteri ja tema bändi uus kava ""Great Gatsby" sõnas ja muusikas" on inspireeritud Francis Scott Fitzgeraldi romaanist "Suur Gatsby".

Teie uue kava esmaesitus oli hiljuti Estonia kontserdisaalis. Kas publikut jagus?

Saal oli täis ja kava võeti suurepäraselt vastu. Kõige rohkem tegi rõõmu see, et seda olid kuulama ja vaatama tulnud eri vanuses inimesed. See näitab, et kultuurielu jätkub kõigest hoolimata.

Sofia Rubina-Hunter

Eesti džäss- ja soulilaulja Sofia Rubina-Hunter on sündinud Tartus, kuid elab praegu Tallinnas. Ta on osalenud mitmetel laste telekonkurssidel ja rahvusvahelistel festivalidel ning õppinud Vene, Eesti, Saksa ja USA muusikapedagoogide käe all.

Õppinud USAs Bostoni Berklee muusikakolledžis ja Global Jazz Institute'is ning välja andnud kolm house'i, džässfolgi ja funk'i stiilis stuudioalbumit. Tema originaalkompositsioonid on tulnud Euroopa MTV-Balticu ja USA Traxsource'i edetabelite võitjaks.

Osalenud maailma suurimatel džässifestivalidel ning Vene telesõus "Golos". Esineb palju Euroopas ja USAs ning teeb koostööd mitmete väljapaistvate muusikutega.

Mis inspireeris teid Fitzgeraldi "Suure Gatsby" poole pöörduma?

See romaan on kirjutatud džässi hiilgeaegadel. Meil tekkis soov aega tagasi keerata ja sukelduda 1920.-1950. aastatesse, kutsudes ka publiku tunniks-poolteiseks endaga kaasa. Selles kavas kõlavad suurepärased ja aegumatud teosed Ella Fitzgeraldi, Billie Holiday, Frank Sinatra, Etta Jamesi ja Louis Armstrongi repertuaarist. Programmis on esindatud erisugused muusikastiilid: scat, power-ballaad, sving, soul, džäss. Lisaks džässistandarditele kõlavad laiemale publikule ehk mõnevõrra vähem tuntud, kuid sellest hoolimata samuti väga põnevad kompositsioonid.

Bändi koosseisus on Jason Hunter (trompet), Jaan Jaanson (kitarr), Joel Remmel (klahvpillid), Heikko Remmel (bass) ja Ahto Abner (löökpillid). Näitleja Andrus Vaarik loeb katkendeid romaanist "Suur Gatsby". See on minu esimene projekt koostöös näitlejaga.

Kui kaua te selle projekti kallal töötasite?

Üsna kaua: plaanisime lavale tulla juba eelmisel aastal, ent pandeemia sundis tähtaegu edasi nihutama. Seepärast palun väga vabandust nendelt, kes pidid piletid tagastama või nüüd piirangute tõttu kohale tulla ei saa. Kuid kontseptsiooni ennast ei ole aeg mõjutanud.

Usun, et saame sellest viirusest jagu. Kava on äge ja me kordame seda kindlasti. Tuleme ka Ida-Virumaale tagasi. Olen Jõhvis käinud mitmel korral, mulle meeldib väga siin laulda: siin on suurepärane saal ning kaasaelav ja mõistev publik.

Mul on hea meel, et Jõhvi tuleb uut kava kuulama-vaatama ka mu ema. Ta käib paaril päeval nädalas Tartust siia tööle.

Kas teid kurvastab, kui saal rahvast täis ei tule?

Me mõistame, et praegu kehtib palju piiranguid. Õnneks ei vaibu meie kultuurielu tänu inimestele, kes on valmis ebamugavused ära kannatama ja ikka kontsertidel käivad. Seni kui publik kultuurielus osaleb, saavad artistid edasi tegutseda − see on suur õnn.

Teil on väga sisukas elu. Kas pandeemia ajal hakkas igav ka?

Alguses oli tõepoolest raske, eriti siis, kui kõik asutused lukku pandi. Kuid igast keerulisest olukorrast tuleb leida midagi positiivset, väljapääs on alati olemas. Orienteerusime ümber veebile, andsime distantstunde, proovisime läbi kõik võimalikud variandid. Põhiline on mitte meelt heita − seda ma kõigile kogu südamest soovingi. Väga tahaks uskuda, et vaikelu on möödas. November on olnud viljakas: džässifestivalid Narvas ja Tallinnas, kontsert Tartus, kolm "Great Gatsby" kontserti... Elu läheb edasi.

Hiljuti täienes teie pere veel ühe liikme võrra.

Jah, meil sündis poeg. See on meile suur rõõm ning annab samuti indu juurde.