P, 2.10.2022

Narvas esietendub ooper-oratoorium "Oedipus Rex"

Irina Kiviselg
, ajakirjanik
Narvas esietendub ooper-oratoorium "Oedipus Rex"
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Etenduse "Oedipus Rex" tõi Eestis lavale Ott Aardam.
Etenduse "Oedipus Rex" tõi Eestis lavale Ott Aardam. Foto: Marko Saarm / Scanpix

1.-4. septembrini Kreenholmi manufaktuuri müüride vahel peetavate Narva ooperipäevade raames saab nautida maailma muusikateatrite esituses head muusikat erilises atmosfääris. Muu hulgas esietendub Igor Stravinski suurejooneline ooper-oratoorium "Oedipus Rex".

Helilooja Igor Stravinski kirjutas ooperi-oratooriumi "Kuningas Oidipus" 1927. aastal. Sophoklese tragöödia ainetel on libreto kirjutanud Prantsuse kirjanik Jean Cocteau.

Lavastaja Ott Aardami sõnul on Stravinski suurejoonelise teose loomisest möödas peaaegu sada aastat, ent Eestis pole seda varem lavastatud ning ainuüksi see on piisav põhjus selle teose lavale toomiseks.

Süžee põhineb Antiik-Kreeka legendil Teeba kuninga Laiose pojast Oidipusest, kelle isale oli ennustatud, et tema poeg tapab ta ning abiellub tema naisega. Püüdes ennustatut vältida, andis Laios karjasele käsu poeg tappa, karjane aga halastas lapsele ning jättis ta ellu.

Suureks saanuna naasis Oidipus kodumaile. Teel juhuslikult Laiosega kohtudes ei tundnud nad teineteist ning neil tekkis tüli, mille tagajärjel Oidipus Laiose tappis. Seejärel jõudis ta Teebasse, mis oma surnud kuningat leinas. Oidipus abiellus kuninganna Iokastega, kes oli tema ema, ning sai ise Teeba kuningaks.

Kui Teebat tabas katk, ütles Delfi oraakel Oidipusele, et Teebas elab Laiose tapja ning kui too välja saadetakse, lõpeb ka katk. Juhuse tahtel sai Oidipus oma abikaasalt ja emalt teada Laiose surma asjaoludest ning karjaselt oma päritolust. Seepeale torkas ta endal silmad välja ning lahkus maalt. Meeleheites poos Iokaste end üles.

Sophoklese peaaegu 2500 aastat tagasi kirjutatud tragöödia peamine mõte on see, et üksikisikust ei sõltu peaaegu mitte midagi. Ka ei anna Oidipuse lugu meile otseseid vastuseid. Küsimused jäävad õhku, jääb vaid tõdemus, et inimesed on inimesed ja jumalad on jumalad ning nende loogika ei saagi olla ühesugune.

Cocteau ja Stravinski on Oidipuse loo ligi viis korda lühemaks teinud, nende soov oli puhastada välja kõige peamine − müüt. Müüti ei saa mõista igapäevase loogikaga, seda ei saa ratsionaalselt osadeks võtta ja ära seletada. Aga kui müüt kõrvale jätta, võib inimene veel keerulisemasse olukorda sattuda, lootes leida oma elule sisu argitõdedest ja igapäevasest mugavusest.

Seega on Sophoklese, Stravinski ja Cocteau kompositsioon väga oluline, sest muusika ei toimi samuti loogiliselt, aga ometi puudutab sügavalt inimese hinge ning selle puudutuse abil on võimalik kontakti saada ka selle iidse müüdiga.

Osades on Tuuri Dede (metsosopran), Atlan Karp (bariton), Gissur Pall Gissurarson (tenor, Island), Yixuan Wang (tenor), Pavlo Balakin (bass). Ühes nendega on laval Eesti rahvusmeeskoor ja Narva linna sümfooniaorkester. Esietenduse ettevalmistuses osalevad ka kunstnik Kristjan Suits ja Narva sümfooniaorkestri dirigent Anatoli Štšura. Lugeja on Karol Kuntsel.

Lisaks kultuuriprogrammile ootavad külastajaid ekskursioonid Kreenholmi manufaktuuris. Lisainfo www.narvaopera.ee.

Märksõnad
Tagasi üles